Piret Põldre Vooremaa(2007), 20. märts, nr. 32, lk. 4.

Maakonnas esimesena ja Eesti kiiremate seas alustas Põltsamaa Lasteraamatukogu viis aastat tagasi, 20. märtsil 2002 elektroonilist laenutamist. Kaartkataloogidega võrreldes on automatiseeritud hierarhilise infosüsteemi eelisteks kiirus, mugavus ja võimaluste paljusus nii teenindaja kui lugeja jaoks. 

Põltsamaa Lasteraamatukogu (avati 1953) on juba ammu tõestanud oma vajalikkust kultuuriasutusena nii laste vaba aja sisustamisel kui ka nende loovuse arendamisel. Lasteraamatukogu on olnud alati nii traditsioonide hoidja kui ka uuendustega kaasamineja. Paljud traditsioonilised üritused nagu rahvusvaheline lasteraamatupäev 2. aprillil, üle-eestiline Nukitsa-konkurss, mälumängud ja omaloominguvõistlused, kirjandusülevaated, raamatukogutunnid, vestlused jm kannavad ideed muuta kirjandusega tegeleja kultuursemaks ja hingelt rikkamaks. Eesti algupärandi tutvustamine juhatab noore lugeja meie autorite väärtkirjanduseni ja sealt edasi kodukoha kultuuri tunnetamiseni ja oma identiteedi leidmiseni. 

Mugavamaks ja kiiremaks

1996. aastal osales toona lasteosakonna juhatajana ametis olnud Rutt Rimmel Soome-Eesti kultuuri- ja sõprussidemete kaudu teoks saanud arvutikursustel põhjanaabrite juures. Muu hulgas tutvuti sealsetes raamatukogudes kasutusel oleva laenutus- ja kataloogiprogrammiga KIRJASTO 3000. Mõte automatiseeritud vöötkoodidega laenutusest leidis Põltsamaal viljaka pinnase, aga oma esimese arvuti sai Lasteraamatukogu alles 1998. a. Veidi juba tuttava eelnimetatud programmiga hakati sama aasta lõpul looma oma andmebaasi, mille juures oli kõige raskem töö märksõnastamine. 20 tuhandest raamatust koosneva kogu sisestamine arvutisse võttis aega kolm aastat. 20. märtsil 2002 alustati elektroonilise laenutamisega. Sellest päevast alates muutus töö Lasteraamatukogus mugavamaks, kiiremaks ja kaasaegsemaks.

Tänaseks on KIRJASTO asendunud kogu maakonnas ühtse RIKSiga (raamatukogude info- ja kataloogisüsteem). Lugejatele on avatud juurdepääs uut laadi fondile veebilahenduse RIKSWEB kaudu, kuhu saab siseneda raamatukogu kodulehelt. 

Raamatukoguhoidjast kui infovahendajast ja -teenindajast hakati rääkima juba 90. aastatel. Internetis ja raamatukogus leiduvas infotulvas või teavikute sisus suudab orienteeruda vaid hea intuitsiooniga vastava hariduse saanud spetsialist. Iseseisva õppimise osa koolielus ja ühiskonnas aina kasvab. Hea lugemisoskus annab eelduse arvutioskuse omandamiseks ja aitab tulevikus lapsel infoühiskonnas kohaneda. Lasteteenindaja peab olema aktiivne ja usaldusväärne suhtleja, kes suudab orienteeruda erinevates meediumides, et innustada ja õpetada lapsi neid kasutama. 

Konkurendid või partnerid?

Perspektiivis on lasteraamatukogu vaikse, turvalise, häirimatu lugemiskeskkonna kõrval ka mõnus meelelahutus- ja õppimiskoht, kus pisikesed arvutifriigid ja kirjandushuvilised saavad omavahel suhelda ja kohtumispaika määrata. Lasteajakirjade veebiväljaannete ja interaktiivsete kirjandusklubide foorumid ühendavad omalaadse võrgustiku kaudu sarnaste huvidega noori. Suhtlemise, hindamise ja arutlemise kaudu on neis juba praegu loodud väga soodne pinnas kirjanduslike katsetuste jaoks, kuna tagaside toimib vahetult. Täna on arvutist saanud raamatule väga tugev konkurent, aga võrreldes pealiskaudset kiiret infot andva arvutiga, kannab raamat eelmiste põlvede pärandit ja mälu, tekitades omapärase hingesideme üle ajastute. See ei tähenda, et arvuti ja raamat vastanduvad, nad pigem täiendavad teineteist.