14. novembril on Astrid Lindgreni 100. sünniaastapäev
Nelli Orgmaa Vali Uudisd (2007), 9. november, nr. 87, lk. 8.
Maailmakuulus lastekirjanik, Rootsi südametunnistus, rahvuslike ja rahvusvaheliste preemiate laureaat, maailma lastel kirjanduse grand old lady, maailma parim...
Heal lapsel mitu nime. Osa neist -Astrid Anna Emilia -on talle andnud vanemad 100 aastat tagasi, ülejäänud on ta ise kogunud rohkem kui 50 loomeaasta jooksul.
Astrid Lindgren sündis 14. novembri1 1907.aastal Rootsi väikelinnas Vimmerbys. See oli kitsarinnaline maailm, kuhu ta sündis, maailm, kus tal endal on tulnud korduvalt esitada väljakutse rõhuva moraali ja hea maitse isehakanud valvuritele. Jumalakartlik kodu ja armastavad vanemad kinkisid kõigile oma neljale lapsele õnneliku lapsepõlve. Kõigist neljast õest-vennast said kirjutajad. Isa Samuel August ütles sel puhul: "Olen saanud väga kummalised lapsed. Kõigi töö on seotud sõnaga. Kuidas selline ime küll ühes peres võimalik on?" Kindlasti oli selles suur osa ka isal endal, kes Astridi sõnade järgi on avaldanud suurt mõju laste isiksustele ja ka kirjanduslikule tegevusele.
Õnneliku lapsepõlve lõpetas noorusaeg, mis oli täis nii rõõmurohkeid kui ka raskeid aegu. Astridi elu muutis turvaliseks abiellumine Sture Lindgreniga 1931.aastal. Astridil oli juba olemas poeg Lasse, kellele sündis mõne aja pärast õde Karin. Astridi ja Sture abielu kestis kakskümmend üks aastat, kuni Sture surmani 1952.aastal. "Kui tõtt öelda, siis on lugu nõnda, et ma pole kunagi olnud tõeliselt armunud kellessegi peale oma laste," ütleb Astrid üheksakümneselt. Ning Lasse ja Karin kinnitavad, et ema on neid armastanud "nii mis ragiseb".
Astrid Lindgren alustas kirjanikuna ajal, kui haigus, rahutus ja mure pere pärast olid osa tema elust. 1941. aastal jäi seitsmeaastane Karin kopsupõletikku. Igal õhtul palus ta emal jutustada uut juttu. "Räägi mulle Pipi Pikksukast!" teatas tüdruk. Ja ema ei küsinudki, kes see Pipi on, vaid alustas kohe jutustamist.
Pipi sai Karini ja hiljem ka ta sõprade suureks lemmikuks. Ema pidi lugu muudkui uuesti jutustama. Peagi sundis välja- väänatud jalg ka ema paariks nädalaks voodisse. Igavuse peletamiseks hakkas Astrid neid lugusid kirja panema.
1944. aasta 21. mail kinkis ema omatehtud raamatu Pipi lugudega tütar Karinile kümnendaks sünnipäevaks. Ühe eksemplari saatis aga kirjastusse, uskumata isegi, et keegi võiks selle avaldada. Nagu Astrid kartiski, lükati käsikiri tagasi. Kuid naine oli loomispisikusse nakatunud ning lähetas kirjastusse tüdrukuteraamatute võistlusele uue teose pealkirjaga "Britt-Mari puistab südant''. See tuli teisele kohale. Järgmisel aastal aga tuli võitjaks "Pipi", mille käsikirja oli Astrid uuesti kirjastusse võistlusele saatnud. Raamatule joonistas pildid taani illustraator lngrid Vang Nyman.
Sõjajärgses Rootsis mõjus pöörane punapäine plika üsnagi ehmatavalt - lapsed vaimustusid, kuid paljud täiskasvanud said lausa kurjaks. Ka Karlssoni ütlus "Rahu, ainult rahu!" võis parimateski perekondades ärritust ning isegi lugemiskeeldu põhjustada. Tänaseks päevaks on nii Pipi kui Karlssoni kuulsus maailmas fantastiline. Pipi on süstinud kogu maailma lastesse iseolemise julgust Ei mingit kakskordkahte! Hoopis ohtralt limonaadi ja torti ning pööraselt seiklusi.
Meisterdetektiiv Blomkvisti lugudega tõi Lindgren lastekirjandusse ehtsa kriminaalromaani. Minnes julgelt edasi, purustas kirjanik aegade jooksul juurdunud tabu, mis keelas kirjutada lastele surmast ning koguni teispoolsusest. Samas on need muinasjutulised lood, kus on olemas kõik muinasjutupärane: kuningad ja haldjad, röövlid ja lohed. „Vennad Lõvisüdamed" on autori sõnul kirjutatud lohutuseks neile, kes on kaotanud õe, venna või lähedase sõbra. „Mio, mu Mio" räägib unistustest tunda kodusoojust, armastust. „Röövlitütar Ronja" on kirjanik ise pidanud röövlilaste Ronja ja Birki sõprust Romeo ja Julia loo lastepäraseks variandiks.
Elutervetest inimsuhetest ja igipõlistest tunnetest on kirjutatud üdini soe ja südamlik, lausa koduvillane raamat "Bullerby lapsed". Astrid Lindgreni sünnikoha Vimmerby paigad ja elanikud on enam kui mujal leidnud kajastamist just „Vahtramäe Emilis". Raamatut võiks nimetada ka Rootsi külaelu peegliks - see on ühtaegu realistlik ja looduslähedane, teisalt täis vigureid ja vempe. Tõsielulised on ka Lärmisepa Lota ja Madlikese lood, vürtsitatud nii koomiliste kui tragikoomiliste juhtumitega. Nimetamata ei saa jätta ka raamatut väikesest Tjorvenist, Soolavarese lasterohke pere argiaskeldustest.
Astrid Lindgreni raamatud on tõlgitud rohkem kui 70 keelde. Eesti lastel on võimalik lugeda kirjaniku raamatuid tänu tõlkija Vladimir Beekmanile. Enamiku neist on illustreerinud eesti päritolu kunstnik llon Wikland. Juubilari raamatute alusel on valminud hulgaliselt mängufilme ja teleseriaale, lavastatud lugematu arv teatritükke. Astrid Lindgren on oma loominguga saavutanud kõik, mida on ühel lastekirjanikul võimalik maailmas saavutada -suure hulga autasusid ja aunimetusi, nimelised teemapargid, omanimelise asteroidi, muinasjutumaja, nimelise lastehaigla, samuti Astrid Lindgreni nimelise kirjandusauhinna. Ja loomulikult lugejate armastuse ja lugupidamise.
Keskraamatukogu lasteosakonnas Põltsamaal algas Astrid Lindgeri juubelile pühendatud ürituste ettevalmistamine juba kevadel. Nimelt oli selle aasta "Suvelugemise" nimekirjas soovitus: loe A. Lingreni raamatuid nii palju, kui soovid ja jõuad. Eesmärk oli, et iga laps teaks, kes oli Astrid Lindgren. Ja lapsed lugesid päris usinalt. Laste lemmik oli kahtlemata raamat "Vahtramäe Emil", järgnesid "Pipi Pikksukk", "Bullerby lapsed" ja „Väikevend ja Karlsson katuselt„.
Sügisel läks koos kooliga tõsiseks juubeli tähistamiseks. Oktoobris meisterdasid 1.-6. klassi lapsed spunke. Igaüks meisterdas selle Pipi lemmikmardika oma äranägemise järgi ja sellisest materjalist nagu ta ise tahtis. Praegu on spungid näitusel raamatukogu fuajees näitusevitriinis. Tublimad meisterdajad olid Anett Lemvald, Kaisa Penijäinen, Kevin Kill 4.b klassist ja Maia Pruuli, Berit Puusepp, Elen Einmann 3.b klassist.
5. klassi lapsed kirjutasid jutukesed "Kui ma oleksin... (Lingreni tegelane)". Kõige rohkem meeldiks lastele Pipi olla, aga ka Karlsson katuselt oleks tore ja ega meisterdetektiiv Blomkvistilgi igav hakkaks. Väga toredad jutud kirjutasid Karina Kalvist, Mikk Kesküla, Kristi Meidla 5.a klassist ja Anita Tuula, Kelli Mikk, Kristjan Langebraun, Jan Remmelg, Ilona Keis 5.b klassist.
13. novembril avatakse raamatukogu konverentsi- ja näitusesaalis laste joonistuste näitus „Minu lemmikkangelane Astrid Lindgreni raamatust". Näitusel on üle 40 pildi, kuis lapsed on joonistanud Pipit, Karlssoni ja veel teisigi raamatutegelasi.
13. novembril avame veel teisegi näituse, nimelt raamatunäituse Astrid Lindgreni juubeliks. Siia paneme välja kõik A. Lindgreni raamatud ja kogu materjali, mis meil on raamatu. kogus kirjaniku kohta.