Seekord ka Kultuuripärli ja missioonipreemia
Riina Mägi Vooremaa(2007), 16. jaanuar, nr. 6, lk. 4.
Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp andis möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses toimunud maakonna kultuuri- ja sporditöötajate tänuõhtul kätte järjekordsed aasta- ja elutööpreemiad, millele seekord lisandus ka kaks uudset preemiat: missioonipreemia ja Kultuuripärli preemia.
Kultuuripärli preemiate väljaandmise algatas Eesti Kultuurkapitali nõukogu möödunud sügisel ning seda preemiat otsustati välja andma hakata kõrgvormis pühendunud loomeinimestele või kultuuriellu suure panuse andnud institutsioondele maakondades. 2006. aasta tegevuse eest sai 25 000 kroonise Kultuuripärli preemia Betti Alveri Fond, kelle tegevus sai muutus eriti nähtavaks Belli Alveri möödunudsügisese sajandijuubeli eel ja ajal.
"Mulle tundub, et selle fondi kaugemaks eesmärgiks on terve Jõgeva linna ümbernimetamine Bettilaks," ütles Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esimees Kalev Raudsepp naljatamisi, kui koos Eesti Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäega Betti Alveri Fondi juhatuse esimehele Maimu Valdmannile preemia ning sellega kaasneva savi- ja klaastaiese üle andis.
"Olen tänulik nii Kultuurkapitalile, kes meid märkas, kui ka kõigile neile, kes Betti Alveri Fondi juhatuse ja nõukogu liikmetena aastaid minu kõrval on seisnud: me oleme kõik ühise asja eest väljas olnud," ütles Maimu Valdmann. "Möödunud aastal täitus üks minu kauaaegne unistus — valmis sai Betti Alveri muuseum. Aga mul on veel unistusi."
Tänavu saab Betti Alveri Fond viieteistaastaseks.
Omal kulul Kumusse
Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 10 000 kroonised elutööpreemiad said Põltsamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorijuht Heli Martin ning Põltsamaa kandi spordientusiast Villu Ojassalu. 5000 kroonised rahvakultuuri aastapreemiad pälvisid 52 aastat Palamusel rahvatantsu õpetanud Helgi Värnik ning aastakümneid Kaareperes ja Tabiveres koore, ansambleid ja kapelle juhendanud Liidi Vaino. Muusika aastapreemiaga tunnustati Põltsamaa muusikapedagoogi ja koorijuhti Reet Sesterit, spordi aastapreemiaga Põltsamaa maadlustreenerit Arved Külanurme ja missioonipreemiaga Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi kunstiajaloo õpetajat Kaire Nurka.
Kui teiste preemiate määramisel võeti arvesse isikute või institutsioonide ettepanekuid, siis missioonipreemia andis maakondlik ekspertgrupp välja omal algatusel. Ajendiks oli asjaolu, et Kaire Nurk oli taotlenud ekspertgrupilt toetust oma õpilaste Tallinna Kumusse viimiseks ning kui toetuse andmisest keelduti, viis õpilased vastsesse kunstimuuseumi oma raha eest.
"Hiljem saime Kaire Nurgalt kirja, milles ta jutustas Kumu külastamisest ning põhjendas, mida väärtuslikku sellise paiga külastamine õpilastele annab," ütles Kalev Raudsepp. "See kiri, aga muidugi ka Kaire Nurga missioonitundlik suhtumine õpetajatöösse ajendasidki meid andma talle preemiat, mis kompenseeriks vähemasti õpilastega Kumus käimise kulud."
Kaire Nurga enda arvates vääriksid missioonipreemiat tegelikult kõik haridus- ja kultuuritöötajad, kes on oma ametile truuks jäänud ega ole tulusamaid tööotsi jahtima läinud. Küsimusele, kuidas ta suhtub haridusministeeriumi poolt hiljuti välja käidud kavasse viia Eesti keskkooliõpilased riigi kulul kunstiajaloo alastele õppereisidele Kumusse, Sankt Peterburgi ning Pariisi Louvre'isse või Rooma, vastas Kaire Nurk, et Kumus käimist peab ta hädavajalikuks, Ermitaa˛i ja Louvre'i külastamist aga mitte.
"Kui möödunud aasta aprillis õpilastega Kumus käisime, jättis neile kõige tugevama elamuse seal eksponeeritud kaasaegne kunst," kinnitas Kaire Nurk. "Interaktiivne video- ja installatsioonikunst kõnetabki noort rohkem ja sunnib teda enam läbi elama kui saalitäied ühesuguseid sajandite vanuseid pruunikaks tõmbunud tahvelmaale, mis sageli sündinud mitte kunstniku vabast mõtte- ja loomeimpulsist, vaid õukonna või kiriku tellimisel."
Heli ja Reet
Reet Sesterile antud muusikapreemia ja Heli Martinile antud elutööpreemia olid kui ühe puu — Põltsamaa sügavate muusikatraditsioonide — kaks haru. Heli Martin juhatas Põltsamaal koore, sealhulgas Heli-nimelist segakoori aastatel 1950-1983.
"Ise ma segakoorile oma nime küll ei pannud," ütles Heli Martin. "Koori ristiemaks oli hoopis omaaegne Põltsamaa rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ellen Olde, kes ükskord rahva ees kuulutas, et koor võiks Heli nime kanda. Selle peale tõusis rahvas püsti ja hakkas plaksutama ning mul ei jäänud muud üle kui olukorraga leppida."
Heli Martini mullusügisesest 80. sünnipäeva tähistamisest Põltsamaa kultuurikeskuses kujunes kui minilaulupidu: üles astusid kõikvõimalikud laulukollektiivid mudilaskooridest eakate koorideni. Mitut ühendkoorilaulu juhatas juubilar ise.
"Nooremad inimesed, kellel polnud senini võimalust olnud Heli käe all laulda, imestasid, et kuidas ta nii nappide liigutustega nii suure selguse ja arusaadavuse saavutab," ütles Reet Sester.
Tema ise juhatab praegu EELK Põltsamaa koguduse segakoori, Põltsamaa Muusikakooli noortekoori ja Põltsamaa kultuurikeskuse segaansamblit ning õpetab kohalikus muusikakoolis solfed˛ot.
"Kuigi lauljate kooriharjutusele kokku saamine võib olla mõnikord suur probleem, kompenseerivad selle mure ikka lauljad ise: nad on väga tore rahvas," kinnitas Reet Sester.
Üks tänuõhtul viibinud Põltsamaa koguduse koori liige tegi aga sealsamas naljatamisi ettepaneku, et nende koori võiks Reedaks ristida: siis jätkuks Põltsamaal dirigendi-nimeliste kooride traditsioon.
Mitut laadi tunnustust
Kultuuritöötajaid tunnustati reedesel tänuõhtul veel mitmel muulgi viisil. Palamuse raamatukogu juhatajale Mare Nahale andis regionaalminister Jaan Õunapuu üle siseministeeriumi tänukirja kauaaegse tubli töö eest raamatukogunduses. Samasuguse tänukirja said Põltsamaa naisrahvatantsurühma Uhka juhendaja Kaja Kivi rahvakultuuri traditsioonide edendamise eest, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter Jõgevamaa folklooripärandi hoidmise eest, Palamuse naisrühma Paunvere Juuli juhendaja Aime Oole rahvakultuuri hoidmise ja edendamise eest ning maavalitsuse projektinõunik Tiina Loorand märkimisväärse töö eest Jõgevamaad tuntumaks teinud suursündmuste peakorraldajana.
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tänukirjad andsid keskuse direktor Aino Arro ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt üle Jõgevamaa rahvakultuuritraditsioonide järjepidevuse kandjatele Merleen Läänemägile, Marika Pravele, Janne Veeversonile, Maimu Karvile ja Eha Veskimetsale, Jõgevamaa rahvamuusikatraditsioonide hoidjale Maire Tammele, Jõgevamaa rahvusliku käsitöö traditsioonide hoidjale Anne Ütile ning möödunud suvel Kassinurmes eduka suveteatriprojekti teoks teinud Jõgeva Linna Teatrile produtsent Janek Varblase isikus. Tänukirja pälvis ka maakonna rahvatantsukultuuri järjepidevuse kandja Meljo Kaaviste, keda aga paraku kohal polnud.
Maavalitsuse tänukirjadega peeti meeles kolme raamatukogutöötajat: Elgi-Elvi Suvistet maakonna keskraamatukogust aastatepikkuse kohusetruu töö eest Jõgevamaa raamatukogudes, Kuremaa raamatukogu juhatajat Marika Aavasalut raamatukogutöö edendamise eest Jõgevamaal 2006. aastal ning Ene Sööti Jõgeva linnaraamatukogust silmapaistvate esinemiste eest üleriigilistel raamatuüritustel 2006. aastal.
Samasuguse tunnustuse pälvisid Malle Weinrauch maakonna rahvatantsupidude korraldamise ja rahvatantsukultuuri edendamise eest, Vello Pütsepale Vooremaa lauluvõistluse elus hoidmise ja ansamblilaulu edendamise eest, Maire Lainurm eakate seltsielu edendamise eest ning Valentina Jazõkova, Elle Palm ja Margit Kingsepp I Kalevipoja uisumaratoni ja rulluisumaratoni ning Kalevipoja kala- ja veefestivalide korraldamisel kaasalöömise eest.