Vooremaa (2007), 27. oktoober, lk. 2.

Üle- eestiliste raamatukogupäevade raames anti paljudes Jõgevamaa raamatukogudes võimalus raamatulaenutaja tööd  proovida ka avaliku elu tegelastel. Enamasti said läinud neljapäeval selle au osalisteks kohalike omavalitsuste juhid ja projekti "Tuntud inimesed raamatukogudes" eesmärk oligi tegelikult anda valla- või linnakodanikule võimalus kohaliku võimuorgani esindajaga pisut pingevabamalt suhelda, minemata  selleks ametiasutusse jutulesaamist nõutama.

Selgus, et ettevõtmisel oli tuuma ja mitmete raamatukogutöötajate arvates on mõttekas see traditsiooniks muuta. Sest  inimesed said tõesti linna- või vallavanema või koguni maavanemaga vabamas õhkkonnas mõtteid vahetada, tunnikeseks uue ameti saanu aga võis tõdeda, et raamatukogutöö pole põrmugi nii lihtne ja rutiinne, nagu kõrvaltvaatajale tunduda võib. 

Täna ilmuvas Palamuse Valla Teatajas on artiklis "Vallavanem laenutas raamatuid" toodud välja mõte, et raamatukogutöötaja, kes aastakümneid oma ametit pidanud, võib olla  rahva seas märksa tuntum kui omavalitsusjuht, keda me suhteliselt sageli valdades vahetame. Ja tõepoolest, raamatukogutöötaja, kes kooli lõpetamisest saati ihu ja hingega oma töökohustusi täitnud, teab ilmselgelt oma piirkonna inimesi mõne  kandi pealt paremini kui nii mõnigi vallaametnik, samuti teatakse teda.

Ja sellesse seltskonda ei kuulu ainult kirglikud raamatusõbrad, sest raamatukogu on igas mõttes kohaliku seltsielu keskus. Kui kaugemast külast tulnul ostud tehtud, kuid bussini veel aega, ei saa ta seda ju kaupluse kitsas riiulitevahes „sirgeks  lüüa", vaid läheb raamatukokku, et raamatulaenutajaga juttu  puhuda. Ning kui tal mõni ametiasi ajada, millest julgus ja  teadmised üle ei käi, leiab ikka seesama raamatukoguhoidja  nõu ja teeb vajaliku, kuid stressika telefonikõnegi ise ära. Mitmes raamatukogus müüakse ka teatrite külalisetenduste pileteid, järelikult saab ka nende sisu üle just selles asutuses diskuteerida.

Seega täidab vähemalt maaraamatukogu kultuuriasutuse funktsioone selle sõna laiemaski tähenduses, selle asutuse töötajad teevad aga kultuuritöö kõrvalt sotsiaaltööd, peavad pisut pedagoogiametit (lapsed-lugejad!) ja on üsna sageli psühholoogi eest.