Kirjanikud kohtusid lugejatega
Vaike Käosaar Vooremaa(2006), 9. detsember, nr. 143, lk. 4.
Kolmandat aastat järjest on Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldanud sügisest kirjandustuuri, mille käigus kirjanikud käivad mööda Eestimaad lugejatega kohtumas. Adaverre ja Jõgevale tõi seekordne kirjandustuur Arvo Valtoni, noore udmurditarist luuletaja Nadežda Ptšelovodova ning luuletaja ja kunstniku Mathura ehk Margus Lattiku.
Ühendavateks teemadeks kujunesid kohtumistel selle seltskonna puhul just tõlkimine ja luule, ehkki kõik kolm on isiksustena ja loomingu poolest ju erinevad. Viimane asjaolu kokkusaamised vahest eriti huvitavaks muutiski.
Arvo Valton (Vallikivi) on teatavasti üks produktiivsemaid eesti kirjanikke, kellelt on ilmunud enam kui viiskümmend romaani, luule-, jutustuste-, novelli- ja aforismikogu, libretosid ja filmistsenaariume. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse maailma keeltesse ning ta ise on tõlkinud vene, mari, udmurdi, mokša, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust. Juba kümmekond aastat on ta eriti süvenenud soome-ugri rahvaste kirjanduse tutvustamisele. Ühtlasi on Arvo Valton praegu ka Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president. Eespool nimetatut silmas pidades polegi imeks panna, et üheks külaliseks oli Arvo Valton valinud noore udmurditari Nadežda Ptšelovodova, kes on udmurdi keelde tõlkinud mitmete eesti klassikute loomingut ning on samas ka ise oma emakeeles avaldanud kaks luulekogu. Margus Lattik on aga noor eesti luuletaja, tõlkija ja kunstnik, kes on avaldanud neli luulekogu, kirjutanud esseesid ja arvustusi "Akadeemias" ja "Sirbis", esinenud kahe maalinäitusega jne. Elanud ja ennast täiendanud on ta nii Rootsis, Põhja-Indias kui ka Filipiinidel, tõlkinud kirjandust inglise ja indi keeles. Lisaks kõigele tõlgib ta PÖFFi jaoks filme.
Kõigepealt luulering
Sissejuhatuseks lugesid kõik kolm oma luulet, mille käigus õnnestus saada publikuga ka esimene kontakt. "Mind peetakse visalt proosakirjanikuks, aga mul on ju ka üsna mitu luulekogu. Vahel loen neid isegi," märkis Arvo Valton muiates ning luges igast oma kogust ühe luulenäite. Sealhulgas ka viimati ilmunud abikaasale pühendatud lembeluulekogust "Tiinale". Tiina Vallikivi, kes on ühtlasi mitmete raamatute tõlkija ja toimetaja, elas sedakorda saalis kohtumisele kaasa publiku poolel.
Nadežda Ptšelovodovat tutvustas esmalt Arvo Valton, andes seejärel jutujärje juba talle endale. Udmurditar kõneles endast ja oma loomingust edasi juba ise päris heas eesti keeles. Luuletusi luges külaline siiski emakeeles ja Arvo Valton vahendas need eesti keelde, sest kogudes on luuletused kahes keeles.
Mathura esitas oma luulet nii lugedes kui ka lauldes, sest osa tema luuletusi ongi eriliselt meloodilised. Noore mehe hingelised luuletused aitasid mõndagi argisena tunduvat nähtust tunduvalt ilusamaks mõelda. Iseenda eest kõnelevad juba luulekogude pealkirjadki "Poeesia valgel taustal", "Kaks tuulehoogu", "Sõstramesi", "Kohalolu".
Kauge võib lähedaseks saada
Udmurdi kirjandusest, millest eestlased üldjuhul eriti palju ei tea, oli Nadežda Ptšelovodova vahendusel võimalus saada päris põhjalik ülevaade, alates esimeste tekstide ilmumisest 18. sajandil kuni tänapäevani välja. Ta ise on aga udmurdi keelde tõlkinud eesti autoritest Karl Ristikivi, Kristjan-Jaak Petersoni, kogumikud Betti Alverilt, Marie Underilt, Juhan Liivilt, Ernst Ennolt, Anna Haavalt ja ka Arvo Valtonilt. "Minu lemmikluuletaja on Betti Alver. Kõige rohkem meeldib mulle tema lühike luuletus, mis algab sõnadega "Kui näen ja kuulen sind...";" tunnistas Nadežda Ptšelovodova.
Kohtumisõhtul oli võimalus sirvida ka mitmeid Arvo Valtoni koostatud ja soome-ugri keeltesse tõlgitud raamatuid nagu luuleantoloogiat "Enne koitu", kogusid "Kevadhommik", "Suvepäev", naisluuletajate kogumikke "Neli marilannat", "Neli udmurditari", "Neli komilannat", "Neli mordvalannat" jne. Eelmisel aastal hakkas aga Arvo Valtoni tõlgituna ilmuma sari "Väikeste rahvaste suur kirjandus". Väikerahvaste loomingu vahendamist peab Valton enda jaoks üksjagu missiooniks. "On tahtmine olnud toetada lähedasi sugulusrahvaid, kellele avaldatakse survet ja kes elavad meist halvemini," leidis ta.
Margus Lattik kõneles india autorite tekstide tõlkimisest, mis, nagu selgus, pole kaugeltki lihtne. "Luuletused on lühikesed, kuid sisutihedad, püüdsin pigem edasi anda meeleolu," selgitas ta. Indiasse plaanib Margus Lattik enda sõnul mõneks ajaks minna ka eeloleval suvel.
Kohtumiselt kiirustasid külalised uudistama vastavatud Betti Alveri muuseumi. Ühtlasi jäeti sinna ka Betti Alveri udmurdikeelne luulekogu. "See riiul ongi alles tühi, mis tema loomingust teistesse keeltesse tõlgitud," märkis muuseumi projektijuht Toomas Muru.