« Tagasi

Raamatukogu korraldab linna juubeli raames rahvale konverentsi

Ülle Lätte  Vali Uudised(2006), 12. aprill, nr. 28, lk. 5.

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu Põltsamaal korraldab linna sünnipäevaürituste raames rahvale ajalooteemalise konverentsi "Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos". Eesmärgiks on inimestele tutvustada hiljuti valminud huvitavaid uurimusi seoses Põltsamaa raamatukogudega.

Kõige põhjapanevamaks uurimuseks nimetab raamatukogu teenindusosakonna juhataja ja konverentsi peakorraldaja Siiri Õunap Indrek Jürjo poolt ilmunud monograafiat Põltsamaal elanud Balti-Saksa valgustajast August Wilhelm Hupelist (1737-1819). Hupel asutas Põltsamaal lugemisseltsi, Põltsamaal oli esimene üldhariva sisuga raamatukogu Eestis.

"Kahjuks viibib Indrek Jürjo konverentsi ajal Saksamaal ja tema loal teeme ise tema materjalide põhjal ettekande. Hupeli raamatukogu on uurinud Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade haruldaste raamatute osakonna juhataja Mare Rand, kes tuleb meile rääkima Hupeli raamatukogust," räägib Siiri Õunap. Hupeli raamatukogu asus Põltsamaa lossis. Kui varasemal ajal teati, et kogu oli olemas, siis nüüd on teemat uuritud esmakordselt põhjalikumalt. Samamoodi asus Põltsamaa lossis ka krahv Bobrinski raamatukogu, mis hiljem läks Gagarinite kätte.

 

Lossi riigistamise ajal haruldane kogu hävitati

 

Vanemteadur Larissa Petina Rahvusraamatukogust on teinud põhjaliku uurimuse.

"Petina on suutnud kokku panna peaaegu kõik, mis sisaldus Bobrinski raamatukogus," räägib Õunap. Põltsamaal pole Bobrinski ja Gagarinite raamatukogust mitte midagi alles. See tassiti laiali lossi riigistamise ajal. Selle jälgi, nimetatud meeste templitega raamatuid on leitud Tartust puukuuridest kastide seest. Neid raamatuid on kuuldavasti imeodavasti ka antikvariaatides müüdud. Siiri Õunap lisab, et mõningad nende templitega raamatud on ostetud Tartu Ülikooli raamatukogule, neid on olemas Rahvusraamatukogus ja ka Teaduste Akadeemias.

"Larissa Petinaga on räägitud, et ta prindib välja nende raamatute tiitellehed. Need raamatud on nii haruldased, et neid hoitakse kinnistes osakondades ja igaüks nendele juurde ei pääse," räägib Põltsamaa raamatukogu töötaja. Petina räägib konverentsil, mis tasemel need raamatukogud olid, millest nähtub, mis tasemeloli Põltsamaa üldse. Hupeli lugemisseltsist, mis asus lossis, laenutati raamatuid ka haritud linnakodanikele. Hupeli raamatukogus käisid lugemas Palamuse kirikuõpetajaja ümberkaudsete mõisate mõisnikud.

 

Niidid viisid Ida Sutt-Reima juurde

 

Konverentsi korraldaja Siiri Õunap ütleb konverentsi korraldamise idee tekkinud seoses linna 80. juubeli üritustega.

"Kuna on ilmunud terve rida huvitavaid uurimusi, otsustasime neid Põltsamaa inimestele tutvustada. See sundis ka meid endid natuke rohkem Põltsamaa ajalugu uurima. Ma ise käisin kirjandusmuuseumis ning ajaloomuuseumis Tartus ja Tallinnas, samuti Eesti Rahvusarhiivis. Selle käigus õnnestus mul saada jälile originaaldokumentidele, mida meil varasemast üldse olemas pole. Nendeks on Põltsamaa lugemisringi asutamisdokumendid (sellest ringist kujunes hiljem raamatukogu). Niidid viisid Ida Sutt-Reima juurde, kes oli kogu esimese Eesti Vabariigi aja Põltsamaa avaliku raamatukogu ja lugemislaua juhataja, tehes seda tööd üksipäini," jutustab Siiri Õunap. Kui 1944. a. raamatukogu põles, oli Sutt-Reima ka selle tunnistajaks. Ka tema kohta olid Põltsamaal täielikult andmed puudunud ja raamatukogus hakati naise elulugu kildhaaval kokku korjama.

 

Haruidaste raamatutedokumentide näitus

 

Põltsamaalt vastas raamatukogu ülekutsele Leida Ulp, kes teadis Ida Sutt-Reima Tallinnas ja Paides elavatest sugulastest. Sugulased oskasid Sutt-Reimast üht-teist rääkida ja nende kaudu õnnestus Õunapi sõnul hankida ka mõned fotod.

"Konverentsil me tahame üles panna näitused, kuhu on välja pandud haruldased raamatukogu asutamise dokumendid, Põltsamaa raamatukogude imekombel säilinud haruldasi raamatuid, mis on sõjapõlengutest pääsenud. Samuti Ida Sutt-Reima fotostendi, sest tema mälestus väärib jäädvustamist," nimetab Siiri Õunap. Konverentsi korraldaja esineb huvilistele 20. aprillil toimuval konverentsil loenguga "Põltsamaa raamatukogu ajaloost läbi temajuhataja Ida Sutt-Reima saatuse aastatel 1919-1944".