« Tagasi

Tapiku külarahvas oskab elada ja sellest rõõmu tunda

Ülle Lätte  Vali Uudised(2006), 17. mai, nr. 37, lk. 5.

 

 

Vaikses maakohas Tapikul valmib raamatukogu juurde külarahva tarvis infotuba. Kui rahvas on võtnud nõuks maaelu rikastamiseks ühiselt aeg-ajalt koos midagi huvitavat teha, siis on selleks korralikku ruumi ja head eestvedajat tarvis. Tapiku rahva eesotsas seisab sealse raamatukogu juhataja Virve Etulaid, kes kõike korraldab.

Virve Etulaid ütleb, et kogu tegevus on alguses saanud tänu vallavalitsusele, kust teda kodukandikoolituskeskusse kursustele saadeti. 120-tunnine kursus hõlmas mittetulundusühingu ja seltsingu asutamist ning külaliidrite väljaõpet.

"Koolituselt sain väga palju ideid ja mõtteid. Pärast seda kutsusin küla aktiivsemad inimesed kokku ja asutasime Tapiku Külaseltsingu. Arutasime, et keegi meie eest midagi ära ei tee ja meil tuleb endil peale hakata. Alustasime kolme liikmega, kuid nüüd on meid seltsingus juba 12. Iga ürituse korraldamisega hakkas rahvast juurde tulema," räägib Virve Etulaid. Seltsing loodi eesmärgil taastada Tapiku küla ja selle kultuuritraditsioonid ning edendada ühistegevuse korras külaelu.

 

Igas külas peab olema oma kiik

 

Esimene Tapiku külapäev peeti 2004. aastal mõisa pargis. Järgmisel aastal hakati keskuse platsi korrastamisega pihta ning selle järel, 9. juulil korraldati taas küla kokkutulek.

"Esimesele küla päevale tuli kokku üle 200 inimese. Just sel ajal möödus ka 30 aastat Tapiku kooli kinnipanekust. Möödunud aastalosales kokkutulekul 155 inimest. Sel korral toimus meil külakiige avamine."

Raamatukogu (loe - külakeskuse) avaral õueplatsil seisab tõepoolest suur puust külakiik. Just selline, nagu neid kunagi vanasti ehitati. Virve ütleb, et seda oli oma küla rahvale appi ehitama kutsutud keegi meistrimees PõltsamaaIt. Materjali andis oma küla talunik Ülo Tõnisalu. Projekt kirjutati vallaga kahasse Kohalikule Omaalgatusprogrammile.

"Ilma kiigeta pole ükski küla, kiik lihtsalt peab olema," arvab Virve ja kindlasti on tal õigus. Nüüd pidavat külanoored ühtelugu kiigel lustimas käima, vahelolevat 10-11 inimest korraga kiikumas. Kiige avamispidu olevat aga tõeline pidu olnud, nagu neid

külades ikka korraldatakse, selleks keedeti-küpsetati head-paremat.

 

Külarahvas võtab asja südamega

 

Kui seltsinguga oli lihtne alustada, siis nüüd peetakse plaanijuba MTÜks üle minna. Olevat suuremad võimalused rahasaamiseks ja seega küla elu edendamiseks. Aga ka praegu ei saavat nuriseda.

"On saanud päris mitmeid projekte kirjutada," räägib Virve. Kuna külarahva infotuba on valmis saamas, tuleb ka tegevuseks vahendid hankida. Lauamängude ostmiseks kirjutati projekt Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondi ning osteti lauatennis ja koroonalaud. Juures on ka valla omafinantseering. Praegu on asjad veel pakendites, niikaua kui toale viimast lihvi antakse. Tuba ehitavad ümber ja remondivad küla omad töömehed. Külarahvas mõistab, et nad teevad seda endile ja võtavad asja südamega.

"Projektiga saime infotoa ehitamiseks 9300 krooni. 3200 lisas sellele omavalitsus, kuid ruum oli nii vana ja lagunenud, et sellest ei jätkunud. Külaelanikud tõid ise ehitusmaterjali juurde. Kõverad seinad tuli sirgeks ajada, õhuvahe vahele teha. Lae võtsime maha ja tegime uue, põrandad samamoodi," räägib Virve Etulaid.

 

Kuniks jätkub tehatahtmist, jätkub ka seda, mida teha

 

Ka külakeskuse suure õueplatsi tegid korda külainimesed ise. Virve on oma kätega teeserva pika rea uut kuusehekkigi istutanud. Talgutööna ehitati õuele istumiseks vaja minevad pingid ja lauad, lõkkease jmn. Virve ütleb, et õueplatsil, mida rahvas suvepidudeks kasutab, on veel päris palju vaja teha. Rahvas tahaks selle ühes servas näha väikest palliplatsi. Ilmselt tuleb siis õue teise külge viia ka lõkkease, et platsile ruumi teha.

Korrastustöödel on abis käinud ka lapsed. Piirkonna alla käivad kolm küla, Kauru, Tõivere ja Tapiku. Virve ütluse kohaselt on neis kokku umbes 100 elanikku. Neist lapsi ja noori on 20 ringis. Koos on peetud nii jaanipäeva, kolmekuningapäeva kui vastlapäeva. Rahvas tuleb ka kaugematest kohtadest kokku, kui pidu on organiseeritud.

 

Lapsed käivad pühapäeviti raamatukogus meisterdamas

 

Eriline koostöö on Virvel lastega. Nemad käivad pühapäeviti raamatukokku, kus siis koos midagi meisterdatakse. Vahel tuleb kohale kuus, vahel rohkemgi lapsi.

"Kõige rohkem on koos olnud 14 last. Teeme igasuguseid asju, voolime, joonistame, heegeldame, mängime lauamänge, teeme viktoriine ja loeme muinasjutte, oleme isegi nahkehistööd teinud," räägib raamatukogu juhataja. Virve ütleb, et just laste pärast on raamatukogu pühapäeviti avatud. Laste joonistused on praegugi Tapiku raamatukogu seinale vaatamiseks välja pandud. Rahvas peab tundma, et neil kodukohas hea ja huvitav olla on. Siis ehk leiavad kord nooredki kergemini tee kodukohta tagasi. Sest kodukoha ülesehitamiseks annab veel väga palju ära teha. Miks mitte analoogselt suurlinnale ka Tapikut aina edasi ja edasi ehitada? See oleks palju väärt!