Vaike Käosaar  Vooremaa(2005), 1. november, nr. 126, lk. 8.

Saare raamatukogu tagatuba muutus koolivaheajaks meistritoaks. Kohalike asjatundjate juhatusel valmistati kingitusi, õpiti lauda katma ja pidulikuks vastuvõtuks valmistuma. 

"Praegu anname vihjeid isadepäevaks," reedab raamatukogu juhataja Ene Uuna ning kinnitab, et nii meistreid kui ka õpipoisse on neil alati jätkunud ja ideedepuudust pole tuntud, vahel tuleb ainult ajast puudu. "Aga sügis on veel noor ja talv alles ees, küllap jõuame veel mõnedki head mõtted ellu viia," ütleb ta. 

Lihtsalt ja kättesaadavalt

Igatahes möödunud neljapäeval, kui lõunaks raamatukokku jõuame, on sealses tagatoas juba õige ilus, palju põnevaid asju valmis ja pooleli. Nagu selgub, on eelmisel päeval koos Elle Mäerannaga jõutud teha laua- ja seinaplaate ja muud seesugust, mis kingituseks sobib, ning sel päeval jätkatakse koos Aili Sepaga. Peamiselt harjutatakse siiski lauakatmist. Laudlinad on tädi Aili ise kaasa võtnud ning tüdrukud toonud kodudest üht-teist lisaks. Midagi erilist polegi vaja, näiteks on pisut õlgi andnud ühele lauale iseloomuliku eripära. Teine jälle on roosa lina ja volditud salvrätikutega muudetud sõbrannade romantiliseks lauaks. Kõik see on ilmekaks tõestuseks, et tasub ainult vaeva näha ja tulemus on nii ilus, et iseenda ning teiste tuju muutub paremaks. Vahel tarvitseb ainult paberist salvrätik isemoodi ära voltida. Aga huvitava lauamati saab näiteks värvilisest kataloogist lõigatud ribasid üksteisega läbi põimides. "Seda rämpsposti on ju kõik postkastid täis," ütlevad kohalikud meistritädid, kes laste jaoks ühe lauamati näidiseks valmis on teinud. 

Nii saadaksegi meisterdatud asjade ja ideede põhjal igaühe jaoks valmis meistrimapp, kus seni tehtu kõik kirjelduste järgi üheskoos ja kust edaspidi hea vaadata ja meelde tuletada. 

Järgmine päev tõotab aga tulla pidulik. Siis on plaanis Egle Küti juhatusel teha tikuvõileibu, soolaseid küpsiseid, puuviljabooli ja muud sellist, mis vastuvõtulaua juurde võiks kuuluda. Et plaanis on selleks ajaks avada ka näitus laupäevastel kooskäimistel valminud joonistustest, siis on pidulikkus ilmselt ka asjakohane. Tädi Egle ongi just tulnud koos oma väikeste Greta ja Oskariga järgmiseks päevaks maad kuulama ja vaatama, millega tüdrukud seni hakkama on saanud.

Ümberkehastumisvõime keskmisest suurem

Sel ajal, kui tüdrukud ühes toas askeldavad, on grupp poisse teises toas arvutite taga. Kes katsetab uut mängu, kes uurib midagi internetist. Nagu selgub, on mõnelgi poisil internet ka kodus ja samad mängudki olemas, aga koos olevat ikka parem. Juhendajad kinnitavad, et eelmisel aastal olevat nii koka- kui ka õmblusringis olnud huviga ametis ka poisse, aga seekord olevat agaramad neist vaheajaks ära sõitnud. 

Raamatukogu tundub aga üldse siitkandi koolilaste lemmikpaik olevat. "Nii, nagu nad koolist tulevad, seljakotid seljas ja söömata, on nad siin, kuni uksed kinni paneme," räägib Ene Uuna. Lapsed on nii tema kui ka teiste juhendajatega harjunud. Viis aastat tegutseti koos suvistes lustilaagrites ning edaspidigi on kõikvõimalikke asju koos tehtud ja meisterdatud, olgu see siis kokandus, siidimaal, lapitehnika, õmblemine, joonistamine jms. Seesama seltskond kohalikke meistreid olevat õige varmad uusi ideid ja tehnikaid ammutama ja seda kõike ka lastele edasi andma. Lähemas tulevikuski on üht-teist plaanis. Aeg-ajalt, kui vaja, muutuvad aga siinsed meistrid Krattideks, et küllatulnuidki lõbustada ja pisut harida. "Ju meil on siis keskmisest eestlasest suurem ümberkehastumisvõime," leiavad nad ise.