« Tagasi

Laps vajab head raamatut

Rutt Rimmel  Vooremaa(2003), 28. oktoober, nr. 124, lk. 2.


Raamatul, just juturaamatul on väga oluline roll lapse emotsionaalsel ja vaimsel kujunemisel. Sõprus raamatuga peaks alguse saama juba väikelapseeas. Ka lapse esimene tutvumine raamatukoguga peaks algama eelkoolieas. Algklassides on tähtis äratada ja säilitada õpilastes lugemishuvi, määrav osa lugemisharjumuste kujundamisel on õpetajal. Lapsed vajavad lugemiseks suunamist ja innustust. Ja miks mitte arvestada ka nende endi tähelepanekuid, ettepanekuid ja eelistusi. 

Lapsel tekib lugemishuvi, kui raamat on haarav, seikluslik. Enamasti huvitavad praegust noort pigem tema kaasaegsete kui eelmise põlvkonna probleemid. Kui õpilane peab ilukirjanduse lugemist tüütuks ja ebameeldivaks lisakoormuseks, on ta ehk lugenud tema jaoks valesid või mitte eakohaseid raamatuid.

"Suvelugemine 2003" meelitas raamatukokku

Tihtipeale on ühes klassis lapsi, kes loevad väga palju ja isegi mahukaid raamatuid, teised aga pole veel lugemist selgekski saanud. Laste liiga usin Miki Hiire ja teiste koomiksite lugemine on valmistanud raamatukogutöötajaile, aga kindlasti ka lapsevanemaile meelehärmi, ent samas võib see osutuda lapse ainukeseks vabalt valitud lugemisvaraks.

Tulles raamatukokku koomiksi järele, näeb ta siin kindlasti ka teisi pilkupüüdvaid ja ehk rohkemgi lugemist väärivaid raamatuid.

Et tuua laps hea raamatu juurde, kuulutas Põltsamaa lasteraamatukogu möödunud kevadel rahvusvahelise lasteraamatu päeva raames välja projekti "Suvelugemine 2003", mille sihtrühmaks olid Jõgevamaa 1.-7. klassi õpilased. Ürituse põhieesmärgiks oli parandada õpilaste lugemisvalikuid, tutvustada uusimaid lastekirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid ning ühtlasi anda soovitusi suvevaheajal lugemiseks.

Selliste ettevõtmiste oluliseks märksõnaks on koostöö - koostöö rahva- ja kooliraamatukogude vahel, koostöö raamatukogutöötajate ja õpetajate vahel, õpetaja vahendajarollis õpilasega. 

Mida siis kujutas endast nüüdseks juba lõpetatud projekt? Õpilane pidi sügiseks 10 raamatust koosnevast nimekirjast läbi lugema nii palju raamatuid, kui ta jõuab või soovib. Seega, ei mingit sundust, põhirõhk oli asetatud õpilase vabale valikule.

Et aga innustada rohkem lugema, tuli loetud raamatutest koostada paremusjärjestus ehk TOP-10 ning saata see raamatukokku, kus loosiõnne korral võis kingituse saada. Sponsoriks oli kirjastus Egmont Estonia.

Häid lasteraamatuid ilmub palju

Tulemusena selgusid projektis osalenud õpilaste eelistused klasside kaupa ja kõikide raamatute TOP-10, mille ka edastame. Aga küsitlusest selgus veel muudki. Sai teada raamatukogude varustatusest lastekirjandusega, õpetajate valmidusest uusi raamatuid lastele soovitada, õpetajate vajadusest koostööks raamatukoguga. 

Sedelid, mille järgi antud edetabel kujunes, saabusid Adavere, Maarja, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Tabivere ja Torma kooli lastelt. 

Täna on raamatukogutöötaja mures. Aeg on muutunud, lapsed on muutunud. Aega on vähe, ka lastel on tuhat tegemist. Häid lasteraamatuid aga ilmub rohkem kui kunagi varem. Uus raamat rändab imekähku uudiskirjanduse näituselt riiulisse seisma, andes ruumi veel uuemale. Kas väärt raamat jääb kurvalt tolmuma või jõuab lugeja niigi pungil ranitsasse? Kas raamatukogu koostatud nimestikud lastekirjanduse paremikust jäävad koltunud paberileheks või saab neist kellegi lugemisplaan? 

Lõpetuseks tahaks öelda, et kui teadmisi ja tarkusi jagavad teatmeteosed ning aimeraamatud, siis hingehariduse annab ilukirjandus.