« Tagasi

Raamatu ja roosi päev tõi hingekosutust

Ülle Lätte Vali Uudised(2003), 30. aprill, nr. 33, lk. 5.

 

Põltsamaa kiriklas peeti kolmapäeval raamatu ja roosi päeva. Ürituse korraldajaks oli Põltsamaal asuv Jõgevamaa Keskraamatukogu. Esinema oli palutud näitleja Tiia Kriisa, kellega koos viibis Põltsamaal külas tema abikaasa Ingo Normet.

1930. aastatel tuli ühele Barcelona raamatukaupmehele mõte suurendada raamatumüüki ja täiustada inimeste kirjanduse tundmist. Selleks algatas ta kombe Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval, 23. aprillil, pidada raamatu ja roosi päeva. Sel päeval pidi mees naisele roosi ja naine mehele raamatu kinkima. Rahvas võttis idee koheselt omaks ja tänaseks tähistatakse raamatu ja roosi päeva juba kõikjal maailmas.

Näitleja Tiia Kriisa esitas Põltsamaal raamatu ja roosi päeval rahvale monoloognäidendi "Tere, siin ma nüüd olen!", mis oli pühendatud kolme tuntud kirjaniku Aino Kallase, A. H. Tammsaare ja Eino Leina 125. juubelile.

Vabariigis võeti etendus kõikjal vastu täissaaliga, Põltsamaal...

Näitleja abikaasa Ingo Normet ütles, et Tiia on sellega esinenud juba Tallinnas kirjanike majas, Marie Underi kirjanduskeskuses, Tartus kirjanduse majas, Pärnus, lähiajal on ette näha esinemine Viljandis. Kui igalpool võeti näitleja vastu täissaaliga, siis Põltsamaa raamatu ja roosi päeval oli saalis inimesi väga napilt. Keskraamatukogujuhataja Vaike Oro ütles, et õnnetuseks läks ilm soojaks ja Põltsamaa inimesed on kord sellised, et ilusate ilmadega eelistavad nad oma õuedes-aedades töötada.

"Oleme rahvale selle ürituse tasuta võimaldanud ja mul on väga kahju, et nii vähe rahvast tuli. Kahju on ka sellest, et saalis polnud ühtegi gümnaasiumiõpilast, ehkki nad peaksid kõiki neid kirjanikke teadma," kurvastas Vaike Oro.

Põltsamaa raamatukogu kollektiivotsustas Tiia Kriisa esinemise seostada raamatu ja roosi päevaga, kuna igati sobilik on kolme tuntud kirjaniku 125. juubeliaastapäeva sellega ühitada. Üritust hakati ette valmistama juba aasta alguses.

Monoloognäidendi pani kokku ja lavastas esitaja, näitleja Tiia Kriisa ise.

Kuidas tuli mõte selline kena asi kokku panna?

Mulle tehti Soome Instituudi poolt ettepanek suurkujude juubelite puhul see kava kokku panna. Panin end proovile ja nii see kava sündiski. Nüüd tundub ka omale uskumatu, et ma end sellest tohutust hulgast materjalist läbi puresin. Olen juba kord selline inimene, et kui ma midagi ette võtan, siis teen selle teoks. Kui palju mul selleks aega kulus, ei oska täpsemalt öeldagi. Ettepanek tehti aasta alguses. Materjali hankimiseks käisin ma palju arhiivides ja lugesin palju. Praegu on väga palju head kirjandust Aino Kallase kohta ilmunud ka eesti keeles.

Kas Aino Kallase rolli süveneda oli raske?

Kogu materjal tuli läbi minu enda isiksuse läbi tunnetadaja leida, mis selles on mulle tuttav, milles on minu kogemused või igatsused. Naisterahvana leidsin Aino Kallasega palju ühiseidjooni. Tuttavad olid kõik tema mured, laste kasvatamine. Naisele kõige elementaarsemad asjad puudutavad ikka.

Oli Teil abilisi? Suureks abiliseks oli kunstnik Aime Unt, kes abistas kostüümi poolelt. Etendus ei ole dekoratsioonis, kuid tal peab mingi ajastu mõju ja vihje olema. Ka fotod, mida lavastuse ajal dekoratsioonidena kasutasin, sobitasime kunstnikuga koos. Edasine oli individuaalne töö, mis pidi valmima Tammsaare juubeliks.

Olete Põltsamaaga juba varasemast tuttav?

Ma armastan Põltsamaad väga, mul on siin väga palju ringreise olnud. Oleme teatriga aastakümneid suurtel suvistel ringreisidel ka Põltsamaal olnud, peatusime alati siinses võõrastemajas, nüüd seda enam pole. Arvan, et see piisake etenduse näol, mis minu poolt täna Põltsamaa inimestele sai, on tervitus või sõnum kevade puhulja küllap see laieneb rahva sekka. Järgmisel korral ehk kohtume mõne minu raamatu kaudu ka suuremate hulkadega. Olen oma raamatutes kirjutanud palju oma elust, armastusest ja loomingust. (Põltsamaa raamatukogus on saadaval Tiia Kriisa sulest ilmunud romaan "Võõras (2001. a.) ja jutustus "Tüdruk" (1997. a.) - toim.). Olen uhke, et minu kirjastaja on Hando Runnel ja raamatud on kirj kirjastuses "Ilmamaa". Kas pärast sellist suurt tööd on hinges tunda rahulolu?

Ma ei oska öelda,kuid ma olen alati väga õnnelik kui tunnen toimuvat protsessi ise ja proovide käik on minu jaoks suur armastus, samm-sammult lähenemine ja see on kõige võluvam.