« Tagasi

Põltsamaa raamatukogud läbi mitme sajandi

Siiri Õunap Vali Uudised(2003), 31. oktoober, nr. 83, lk. 5.

 

Keerulisem on lugu Bürger-Club zu Oberpahlen juures tegutsenud raamatukogu tegevuse dateerimisega. Tänu lahkele annetajale Põltsamaa raamatukokku jõudnud raamatule, kus on imeselgelt säilinud nimetatud klubi tempel, saime aimu taolise klubi ja raamatukogu tegutsemisest Põltsamaal. Päringud info saamiseks erinevatesse muuseumidesse tulemusi ei andnud. Küll aga juhatas "teeotsale" Viljandi Muuseumist saadud vihje Liivi Aarma 1993. a. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 42, 2 ilmunud artikkel "Baltic-German Benevolent and Cultural Institutions in Estonia at the Beginning of the 19th Century". Artikli autor on uurinud baltisaksa kultuuri- ja haridusseltside teket ja tegevust Eestis 19. sajandi I poolel.

Kuna Baltimaad kuulusid Euroopa kultuuri areaali, võeti siin nii Saksamaalt kui mujalt kaasa toodud aktiivse seltsiliikumise eeskujud kiiresti omaks. Baltisakslaste seas tegutsesid kultuuri- ja haridusorganisatsioonid, nende hulgas oli klubilisi, kaunite kunstidega tegelevaid ja heategevusseltse, milledel tollal oli ka haridusseltside funktsioon. Kindlasti andis aga baltisaksa seltsitegevus eeskuju 19. sajandi II poolel tekkinud eestlaste massilisele seltsiliikumisele. 19. sajandi I poolel tegutses ca 50 heategevus- ja kultuuriseltsi. Peamiselt olid need nn. Burgers-Clubide (ca 20) - linnakodanike klubid, mille liikmeskond koosnes eranditult meestest. Esimesed teated taolistest klubidest on 18. saj. viimasest veerandist ning rohkemaarvuliselt 19. sajandist. Andmeid taoliste klubide kohta on Tallinnast (Reval), Rakverest (Wesenberg), Narvast, Paidest (W eissenstein), Haapsalust (Hapsal), Tartust (Dorpat), Pärnust (Pernau), Viljandist (Fellin), Võrust (Werro), Valgast (Walk), Kuressaarest (Arensburg), kuid kahjuks mitte Põltsamaast (Oberpahlen). Lisaks Burgers Club'idele nimetati neid linnakodanike kooskäimise kohti ka Bürgermusse'deks (Kuressaare, Tartu), samuti Leisure Club's ehk vabaaja klubid, (Paide, Viljandi, Valga), aga ka Burgers' Leisure Club (Tartu).

Klubisse kuulumise eelduseks oli, et klubi liikmed tõid sinna raamatuid ja ajakirju, korraldasid pidulikke õhtusööke, kaardi- ja piljardimänge, kontserte, balle. Kuigi esialgselt olid need klubid saksa eeskuju aluseks võttes rangelt ühiskondlikke positsioone silmas pidades vaid priviligeeritud klassile loodud, kukkus sellistel alustel organisatsioonide loomine Eestis läbi. Siin olid klubid eelkõige rikaste ja kirjaoskajate linnakodanike kooskäimise kohaks, olles siiski suletud käsi- ja oskustöölistele. Viimaseid küll väikemates linnades klubidesse siiski lubati.

Ka Kalju Veskimägi peatub oma raamatus "Eesti raamatukogude ajalugu" Liivi-, Eesti- ja Kuramaa saksa seltsidel ja nende raamatukogudel. Tema andmetel lõid sakslased tugevalt tsentraliseeritud kubermanguseltse ja nende toel linnaseltse aastatel 1906-1909. Ta kirjutab: "Liivimaa Saksa Selts asutas 1907. aastal osakonnad (ja nendes raamatukogud) Tartus, Viljandis, Valgas, Kuressaares, Pärnus ja isegi Põltsamaal; Tallinna Saksa Selts tekkis samuti 1907 ning tegi osakonnad Rakverre ja Haapsallu." Põltsamaal tegutsenud raamatukogu nimetab ta Liivimaa Saksa Seltsi Põltsamaa osakonna raamatukoguks.

Ja siit edasi tuleb palju küsimusi, mis praegu veel vastusteta jäävad. Kummal uurija poolt käsitletud ajajärgul loodi Bürger-club zu Oberpahlen koos oma raamatukoguga, kas 19. või 20. sajandi alguses? Kas on tegemist Liivimaa Saksa Seltsi Põltsamaa osakonna raamatukoguga või on need siiski kaks eri raamatukogu?

Rahvaraamatukogude traditsioonile pandi alus rahvusliku liikumise koldes Tarvastus, Viljandimaal, kus 1860. a. asutati Tarvastu raamatukogu. Linnavalitsuse poolt ning linna kodanikele kasutamiseks loodud raamatukogu avati esimesena 1858. aastal Paides, 1865. aastal Valgas. Need kaks raamatukogu olid ka erandid, sest üldjuhul asutati raamatukogusid seltside poolt. Samuti tekkis sel ajal palju koguduste raamatukogusid (1864.a. Virumaal, Järvamaal). 1882. a. esitas Ado Grenstein üleskutse, et iga koolimaja endale raamatukogu asutaks.

Kahjuks puuduvad andmed taoliste raamatukogude tegutsemise kohta Põltsamaal, kuigi seda uskuda ei tahaks, sest rikka kultuuripärandiga Põltsamaal tegutses nii koole, seltse kui ka kogudusi, kus võis olla ka raamatukogusid. Vast on raamatukogude ajalool siin veel meile üllatusi varuks.