« Tagasi

Rahvajutupäev

Reet Kukk  Vooremaa(2002), 2. aprill, nr. 37, lk. 6.

 

19. märtsil toimus Põltsamaal maakonna raamatukogude töötajatele, aga ka kõigile teistele Eesti rahvakultuurist huvitatuile rahvajutupäev. Esinesid pärimuskultuuri spetsialist Piret Päär ja rahvaluule professor Mall Hiiemäe. 

Piret Päär alustas lugude pajatamisega ning jõudis sealt välja jutuvestmise olulisuseni praeguses elus. Lisaks lugude moraliseerivale ja õpetlikule ivale puudutavad nad ka ehk inimese tundemaailma. Põhjalikult peatuti valimikul "Rahvajutte Maarja-Magdaleena kihelkonnast" (praegune Tabivere vald). Enamik lugusid selles pärineb 200-150 aasta tagusest ajast. Tänapäeval on lugude paremaks mõistmiseks vaja teada tausta, folkloristi kommentaare. Paljud jutud kuuldi oma pere liikmeilt - emalt, vanaemalt jt. Üleskirjutus sai enamasti teoks mälu järgi, mitte jutustamise ajal. Siin ei saa rääkida sõnasõnalisest kirjapanekust. Saja aasta eest kogutud juttudel on tänapäevaste helilindistuste kõrval omad eelised - jutud on sisurikkamad, üksikasjalikumad. Samas on hämmastav, kui hästi teati rahvajutte veel hilisminevikus 1983. aastal, kui toimus põhjalikum rahvajuttude ülestähendamine Maarja-Magdaleena kihelkonnas. 

Rahvajuttude valimikus moodustavad samateemalised lood omaette terviku. Mõned näited: rahaaugujutud, telepaatilised surmateated, mis on ka tänapäeval väga aktuaalsed (koputus, unes nägemine, käo kukkumine). Aktuaalne on sõna maagia. Ka tänapäeval usutakse äraneedmist. Rahvajuttude kogujal on vahepeal vaja ended tahaplaanile suruda (loitsud, sajatused, needmised). Omaette grupi moodustavad lood luupainajast. Ühe suure osa juttudest moodustavad lood libahuntidest. Kui teistes Eesti piirkondade rahvajuttudes tahtsid inimesed ise libahundiks käia, siis Maarja-Magdaleena kihelkonna rahvajuttudes inimesed muudeti libahundiks. Valimikus esitatud rahvajuttude toimumise ajal valitses eestlaste hulgas sügav usklikkus, seetõttu oli inimeste elus ja ka lugudes olulisel kohal Jumal. Vaenulikud olendid kuradistuvad. Usuti, et kurja nimetamisega kuri tulebki. Samas on eestlased loodusehoidlik ja optimistlik rahvas. Kurja ei hävitata, vaid saadetakse oma piiridest välja. 

Aitäh kõigile, kes rahvajutupäevale tulid. Arvan, et positiivse laengu said kõik ürituses osalenud. Üks korralik jutuvestmine aitab stressi pikaks ajaks taandada. Tänusõnad ka ürituse finantseerijatele - Eesti Kultuurkapitali Jõgeva maakonna ekspertgrupile ja Põltsamaa linnavalitsusele.