« Tagasi

Raamatukogud lähevad tasakaalust välja

Riina Mägi  Vooremaa(2002), 7. november, nr. 128, lk. 4.

 

Möödunud kolmapäeval, tänavuste üleriigiliste raamatukogupäevade viimasel päeval, olid Jõgeva kultuurikeskuses koos rohkem kui 200 maaraamatukoguhoidjat. Teisel üleeestilisel maaraamatukoguhoidja päeval arutatud probleemide hulgast tõusid enim esile raamatukoguhoidjate madal palk ja teavikute soetamiseks eraldatava raha nappus. 

"Kui omavalitsused teevad järjest suuremaid kulutusi raamatukogudele kaasaegsete ruumide väljaehitamiseks ja ülalpidamiseks ning eraldavad aastaaastalt rohkem raha ka teavikute ostuks, siis see summa, millega riik toetab teavikute ostmist maaraamatukogudele, on püsinud juba neli aastat samal tasemel. Tõsi: riik on omalt poolt andnud tõhusa panuse maaraamatukogude internetiseerimise ja internetipõhise tarkvara arendamise näol, ent paraku kipub lõppkokkuvõttes kaduma tasakaal: raamatukogud on soojad, valged ja avarad, leti taga naeratab lahke raamatukoguhoidja-infotöötaja, kes valmis aitama soovijal leida võrguinfot, ent vajalikku teatmeteost või kooli kirjavara tal ulatada pole," ütles oma ettekandes Kose-Uuemõisa raamatukogu juhataja, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) maaraamatukogude sektsiooni esimees Sirje Bärg, lisades, et ERÜ komplekteerimise töörühma uuringute põhjal on maaraamatukogud praegu võimelised endale soetama vaid umbes kümnendiku Eestis ilmuvatest trükistest, mistõttu kogud ei vasta ei lugejanõudlusele ega ka teabe ja õpivajadustele. 

Kuigi raamatukogutöötaja põhiülesannetele on aja jooksul lisandunud palju uusi teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid, on nende töö Sirje Bärgi sõnul jäänud ikka kehvapoolselt tasustatuks. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni poolt läbi viidud küsitluse põhjal on maaraamatukoguhoidja keskmine kuupalk 3446 krooni, mis jääb enam kui 2000 krooniga maha Eesti keskmisest kuupalgast. Peale selle on raamatukoguhoidjate palkade vahel piirkonniti üsna suured käärid: jõukamad omavalitsused saavad maksta rohkem, vaesemad vähem. 

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn rõhutas oma sõnavõtus, et maaraamatukogude internetiseerimine on väga oluline: see toob, piltlikult öeldes, riigi rahvale lähemale, st võimaldab ka maainimesel saada talle kui Eesti Vabariigi kodanikule vajalikku infot. Pärn lubas ka, et kui internetiseerimisprogrammiga ühele poole saadakse, kasvavad teavikute soetamiseks mõeldud riigipoolsed rahaeraldused. 

Sirje Bärgi palgajuttu kommenteeris omavalitsusliitude ühenduse esindajana Lääne-Virumaa ühisomavalitsuse tegevdirektor Jaan Lõõnik. Tema sõnul jääb raamatukoguhoidjate keskmine palk küll üsna tugevasti alla riigi keskmisele ja isegi õpetajate palga alammäärale, samas on lasteaiaõpetajad ja kultuuritöötajad nendega üsna sarnases olukorras. Selleks, et tõsta omavalitsuse eelarvest palka saavate raamatukogu ja kultuuritöötajate, huvikooliõpetajate, logopeedidepsühholoogide jt töötasu õpetajate palgaga ühele tasemele, oleks Lõõniku sõnul vaja 400 miljonit krooni, tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse aga vastavasse tasandusfondi vaid 100 miljonit. Samal ajal tõstab riik vastupidiselt omavalitsusliitude esindajatele antud lubadusele taas õpetajate töötasu, nii et käärid maaintelligentsi eri kategooriate palkade vahel tegelikult üksnes suurenevad. 

Ent maaraamatukoguhoidja päeval oli ka helgem ja pidulikum pool: ERÜ juhtkond autasustas igast maakonnast valitud aasta parimaid maaraamatukoguhoidjaid. Jõgevamaalt tõsteti esile Adavere raamatukogu juhatajat Tiina Kulli. Hingekeeli puudutavat külakosti tõid raamatukoguhoidjatele Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja näitleja Meelis Põdersoo ning pealinna lavatähed Diana Klas ja Jüri Aarma. 

Eestis on praegu 477 maaraamatukogu ühtekokku 1300 raamatukogutöötajaga. Suveseminaridel on maaraamatukoguhoidjad kokku saanud juba aastaid, hiljuti leiti aga, et vaja oleks ka üht talvisemat kokkusaamist. Möödunudaastane esimene maaraamatukoguhoidja päev sai teoks Paides, seekord võttis Jõgevamaa raamatukoguhoidjate aktiiv korraldusraskused enda kanda. Ja sai võetud kohustusega hiilgavalt hakkama: külalised polnud kiitusega kitsid.