Merike Kask  Vali Uudised(2000), 8. september, nr. 70, lk. 1.

 

Neljapäeval, 7. septembril toimus Põltsamaal raamatuaasta konverents "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", mille läbivaks teemaks oli koduuurimine ja selle ajalugu Eestis 18. sajandist tänapäevani. Konverentsile sõitsid eribussid Võrust, Põlvast, Tartust ja Tallinnast. Osavõtjaid kogunes Põltsamaale oodatust tublisti enam - ligikaudu 600 kodu 100- ja raamatuhuvilist.

Oluliseks põhjuseks, miks konverentsi hing ja ideoloog Jaan Eilart valis ürituse toimumise paigaks Põltsamaa, on asjaolu, et just siit on pärit Eesti uurimise rajaja A. W. Hupel. Kohe päeva alguses avati Põltsamaa kirikus Hupelile ka mälestustahvel, mille õnnistas peapiiskop Jaan Kiivit. Peale praostemeeritus Herbert Kuurme sõnavõttu esinesid ettekannetega Toomas Paul, Hando Runnel, Arnold Everaus, Krista Aru ja Jaan Eilart. Pärast lõunat Põltsamaa lossihoovil suundusid konverentsikülalised kultuurikeskusse, kus konverents jätkus arutlus-istungiga. See sai võimalikuks tänu asjaolule, et nädal varem ilmus trükist kogumik konverentsi ettekannetega. Nii sai iga soovija ettekannete sisuga juba varem tutvuda, arutlusel omapoolseid täiendusi teha ning vastaval teemal kaasa rääkida.

Konverentsi korraldamisega oli seotud ka Eesti Raamatu Aasta Põltsamaa toimkond. "Tegutsesime tihedas koostöös ERA peakomiteega. Meil olid ülesanded juba varem jaotatud ja kõik laabus kenasti. Tegelesime külaliste registreerimise, raamatumüügi organiseerimise, külalistele infomappide koostamise jm. sellisega," rääkis Jõgevamaa Keskraamatukogu direktriss Vaike Oro.

Vaike Oro väitel ei ole Eesti Raamatu Aasta konkreetselt raamatukogule tööd juurde toonud, sest samalaadse tegevusega on tegeldud kogu aeg. Küll on aga ta toonud rohkesti osavõturõõmu. "Kasvõi tänane üritus. Kuigi meil tööd oli palju, on see siiski väga rõõmus üritus," väitis Oro. "Eriti rõhutaksin kirikus toimunut, kus olid tõeliselt head ning emotsionaalsed ettekanded."

Kristel Kikas Eesti Raamatu Aasta peakomiteest jäi toimunud konverentsiga rahule ja lausus, et kõik on hästi sujunud. Taloli kahju vaid sellest, et kõigile kohaletulnuile ei jätkunud infomaterjale. "Arvestasime saalitäie huvilistega, seega siis nii 400 inimesega. Esialgu ootasime ju siia ainult neid, kel kodu-uurimisega otsene side," selgitas Kikas. Inimeste suur huvi konverentsi temaatika vastu oli talle väikeseks, kuid siiski meeldivaks üllatuseks.

"Tegelikult oleme väga rahul, et selle teema vastu on nii palju huvilisi," sõnas Kristel Kikas.

"Loodame, et konverentsilosalenud saavad ergutust ja abi oma koduloolise töö jätkamisel nagu on öelnud meie konverentsi ideoloog Jaan Eilart, on koduloo uurimises tähtis iga inimese panus."

Konverentsi eel ja järeloli kultuurikeskuses avatud raamatunäitus "Eesti koduuurimuslik raamat läbi aegade", kus 13nel eriteemalisel vitriinil oli väljas valik koduuurimuslikest trükistest teadusliku uurimistegevuse algusest 18. sajandi keskel. Näitusel eksponeeritud erialased väljaanded, piirkondlikud koguteosed, kodu-uurimuslikud materjalid, mälestused, kroonikad, bibliograafiad pakkusid suurt huvi. Näitus on kõigile huvilistele avatud veel ka täna, so. 8. septembril. Kultuurikeskuse fuajees pakkusid huvilistele oma raamatuid kirjastused Ilmamaa, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Piibliselts ja Regio KaardikiIjastus. Huvi raamatute vastu oli suur. Osta sai ka Eesti Raamatu Aasta sümboolikat ja meeneid.