« Tagasi

Raamatu-usku eestlased kohtusid Põltsamaal

Riina Mägi Vooremaa(2000), 9. september, nr. 104.

 

Üleeile Põltsamaal toimunud Eesti Raamatu Aasta konverents keskendus raamatule kui kodumaa tundmise allikale ning tõi kokku rohkem kui pool tuhat huvitist kogu Eestist.

Konverentsi korraldas Eesti Raamatu Aasta Peakomitee koostöös Jõgeva maavalitsuse, maakonna keskraamatukogu ja Põltsamaa linnavalitsusega, konverentsi n-ö ideeliseks juhiks oli aga üks parimaid Eestimaa-tundjaid Jaan Eilart. Põhjuse kodu-uurimiskallakuga raamatukonverentsi just Põltsamaal pidada andis Eilarti sõnul eelkõige asjaolu, et rohkem kui nelikümmend aastat töötas Põltsamaal kirikuõpetajana August Wilhelm HupeI. Tema kolmeköitelisest teosest "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja teistest publikatsioonidest alates võib hakata üldse rääkima asjatundlikust Eesti-käsitlusest trükisõnas. Eilart oli ka Hupelile Põltsamaa kirikusse mälestustahvli paigaldamise initsiaator. Raamatuaasta konverents algaski mälestustahvli avamisega.

Tudulinna vulkaan

Kurioosseid näiteid selle kohta, kuidas Eestimaad enne Hupelit kirjeldati, tõi Eilart konverentsi esimeses, kirikus toimunud osas -peetud ettekandes. Põltsamaa jõgi voolanud mõnede kirjameeste arvates läbi Tartu linna, Lais ehk Laiuse olnud linn Järvamaal ja ühel kaardil ilutsenud Tudulinna koha peal vulkaani sümbol, kuna võõramaalasest kartograaf polnud osanud üht sealset teravate servadega küngast muuks kui kustunud vulkaaniks pidada.

Teises tuumakamas põhiettekandes arutles Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru selle üle, miks raamat Eesti ajaloos nii tähtsat kohta on omanud.

"Eestlastel pole kunagi olnud oma soost valitsejaid ega teisi inimhingi, kellesse jäägitult uskuda, seepärast uskus rahvas esiotsa oma suulisse pärandisse, rahvaluulesse, millesse talletati oma ajalugu ja mille kaudu jagatijäreltulevatele põlvedele eluõpetust. Trükisõna üldkasutatavaks saades kandus see usk üle raamatule, seda enam, et eestikeelne trükisõna seisis algusest peale näoga rahva poole ega teinud seisusevahesid. Seetõttu hakati raamatult ootama väga palju: seda, et ta teeks inimesed paremaks, õpetaks nad lugema ja elu tundma, edendaks põllumajandust jne," ütles Krista Aru. Kui esimese Eesti iseseisvusaja saabudes paljud seltsid, organisatsioonid ja asutused raamatu talle mitteomastest ülesannetest vabastasid, tekkis kultuuriinimestel hirm, et raamat hakkab oma senist tähtsust kaotama. 1926. aastal Tallinnas korraldatud raamatunädalatel mõtestati ümber raamatu senine käekäik Eesti Vabariigis: hakati arendama avalikke raamatukogusid kui elukestva õppimise paiku ning käivitus raamatu leviku ja välise vormi uurimine. Tollasega sarnases situatsioonis oleme Krista Aru meelest ka praegu, kui oleks vaja tõsiselt mõtestada raamatukoht moodsamate infokandjate hulgas.

Peadpidi internetis

Pärast lõunast vabaõhusupipausi lossihoovis jätkus konverents kultuurikeskuses. Sealsete sõnavõttudeja arutluste lähtekohaks oli konverentsiks ilmunud artiklikogumik "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", ent kõneldi ka raamatu ja kultuuri käekäigust üldisemalt. Konverentsi emotsionaalseks kõrghetkeks oli see, kui Eesti Raamatu Aasta Peakornitee aseesimees, luuletaja Hando Runnel pärast sõnavõtte puupüsti täis saali ees muistse rahvalauliku kombeloma sõnadelja viisil laulma hakkas.

Kuigi Jaan Eilart oli koduuurimise ja selle kitjalike allikate tundmise tähtsust rõhutava konverentsi initsiaatoriks, oli ta selle ala tuleviku suhtes mõnevõrra murelik.

"Noorem põlvkond on enamasti omaks võtnud hoiaku, et kogu info peab olema oma laua taga istudes internetist kättesaadav, varasemate uurijate moodi mööda maad kõmpimist, seni kirjapandu kontrollimist ja uue avastamist ei harrasta enam suurt keegi. Piirkondi tutvustavad publikatsioonid kipuvad aga turistlikku teed minema, koorides olemasolevalt teadmiselt ainult kerge mandija hoidudes süvitsi minemast."

Raamatuaasta kolmas üleriigiline konverents, mis on ühtlasi raamatuaasta lõpuüritus, peetakse tuleva aasta aprillis Pärnus ja see kannab intrigeerivat pealkirja "Kloostrist internetini".