Rutt Rimmel  Vooremaa(2000), 25. jaanuar, nr. 10, lk. 7.

 

Nukitsa-konkurss on ikka olnud oodatud kultuurisündmus, mis üle kahe aasta kutsub lapsi hääletama oma lemmikkirjaniku ja -kunstniku poolt.

Nukitsa-konkursil võistlevad kahel viimasel aastal ilmunud algupäraste eesti lasteraamatute esmatrükid, seejuures hinnatakse nii sisu kui ka pilte. Raamatuid valivad põhikoolieas lugejad peamiselt raamatukogutöötajate ja kirjandusõpetajate abiga. Seega selgub konkursi tulemusena kirjanik, kes on laste arvates kirjutanud viimaste aastate parima raamatu, samuti kauneima lasteraamatu illustreerinud kunstnik.

Nukitsa-liikumise algatajaks oli 1992. aastal tollane Eesti lasteraamatukogu, nüüdne Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, kes on pühendanud tänavuse, V Nukitsa-konkursi Eesti raamatu aastale. Seekord avaldatakse võistlevate raamatute nimestik Õpetajate Lehes ja see on olemas ka kohalikes raamatukogudes. Oma valiku tegemiseks peavad lapsed nägema nii raamatut kui ka nimestikku. Seepärast tuleks huvilistel pöörduda raamatukogude poole, kus on välja pandud võistlevate raamatute näitus. Küsida tuleb hääletussedelit ning infot ja abi selle täitmiseks.

Hääletussedeleid ootab Põltsamaa lasteraamatukogu (Veski 3) 20. veebruariks, et selgitada välja Jõgeva maakonna laste lemmikud. Seejärel edastatakse tulemused Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusesse, kus kõigi maakondade ja linnade tulemusi arvestades selguvad konkursi laureaadid.

Võitjaid premeeritakse Elo Liivi valmistatud Nukitsamehe pronkskujukesega. Seekordsed auhinnasaajad antakse teada pidulikul lõppüritusel 1. aprillil Tallinnas Estonia teatris, kuhu kutsutakse loosiõnne valikul 101 last.

Nukitsa-konkursi edukaks kordaminekuks on tähtis, et hääletamisest võtaks osa võimalikult palju lugemishuvilisi lapsi, kes tutvuksid raamatutega, leiaksid aega lehitseda, lugedajajärele mõelda. Seepärast on igati teretulnud, kui täiskasvanud, õpetajad ja raamatukogutöötajad lastele üritusest räägivad ning selgitusi jagavad.

Kirjanikest on Nukitsakonkursi võitnud Voldemar Miller (1992), Henno Käo (1994), EdgarValter (1996) ja Ene-Maris Tali (1998); kunstnikest Piret Niinepuu (1992), Ulvi Kuusk (1994), Edgar Valter (1996) ja Tarmo Tali (1998).