Põltsamaa raamatukogus on lugemine endiselt au sees

Raimo Metsamärt (2019) 16. jaanuar, nr. 4, lk. 4.

Kui tööpäev seljataga või nädalavahetusel suusatamised ja kelgutamised läbi, on toas samuti tore aega veeta. Selleks on teretulnud abimeheks ka raamat, mis võimaldab meil ju näiteks tugitoolist tõusmata lausa kaugetele maadelegi reisida.

"Täiskasvanute osakonnas oli eelmise aasta lõpu seisuga 2091 lugejat, suur ülekaal on naislugejate

käes, kusjuures lugejate seas on vanemaid inimesi rohkem kui noori. Ilmunud uudiskirjandusega on põltsamaalane hästi kursis, sest teleris, lehtedes ja ajakirjades tutvustatud teoseid tullakse kohe küsima. Hästi kasutatakse meie koostatud topi, mis on kodulehel saadaval, samuti on seal rubriik "Raamatukogu töötaja soovitab", mille põhjal oma valikuid tehakse. Ka kohapeal küsib lugeja meie soovitusi ja on kena kuulda, et need on ka asja ette läinud," sõnab Aive Nurmekivi Põltsamaa raamatukogust.

Mida siis Põltsamaa raamatukogus möödunud aasta viimasel kolmel kuul kõige enam loeti?

Eesti kirjandus

"Serafima ja Bogdan" (Vahur Afanasjev) 15, "Ava meri - 1. Raamat Kapten" (Lembit Uustulnd) 13, "Rusikad" (Silver Anniko) 12, "Tapjakaev" (Ma]je Ernits) 12, "Katlakütja, kelner ja operatiivtöötaja" (Aivar Lembit) 11, "Hull hobune" (Katrin Pauts) 11, "Sõbrad ja hallikirju koerake" (Erik Tohvri) 11, "Metsatalu saladused" (Eet Tuule) 11.

Maailmakirjandus

"Kalendritüdruk" (Aud fey Carlan) 26, "Pärliõde" (Lucinda Riley) 24, "Deverilli lossi tütred" -2. raamat sarjast "Deverillide kroonika" (Santa Montefiore) 16, "Seitse õde - 1 Maia lugu" (Lucinda Riley) 15, "Varjuõde - 3 Stari lugu" (Lucinda Riley) 14, "Kui vastandid tõmbuvad..." (Jules Bennett) 12.

Aimekirjandus

"Kes tappis Urmas Oti?" (Vahur Kersna) 13, "Meie elud, meie aastad" 12, "Kukeseene kuulamise kunst" (Valdur Mikita) 11, "Olla üheksavägine" (Lehte Hainsalu) 10, "Tiigri tütar" (Toey Hayden) 10.

Huvitav on näiteks lasteosakonna näite varal vaadata, mida loeti eelmisel aastal ja 15 aastat tagasi. Kui võiks arvata, et selle pika aja jooksul on nimekirjas täiesti erinevad kirjanikud, siis ei ole see kaugeltki nii. Eesti kirjanikest on näiteks Leelo Tungal, Eno Raud või Aino Pervik ennast jäädavalt laste südametesse kirjutanud, sest aastatel 2005 ja 2018 laenutati nende raamatuid vastavalt 303 ja 199, 222 ja 222 ning 243 ja 315 korda. Välisajakirjanikest on lastele endiselt meelejärgi Astrid Lindgren, kelle raamatuid laenutati vastavalt 355 ja 222 korda.

Aastad on toonud mõistagi suuri korrektiive, sest kümne menuki seas on erinevatel aastatel enamasti ikka erinevad raamatud. Ainult "Tasuja" ja "Harri Potter" ja tarkade kivi on need teosed, mis troonivad nii praegu kui 15 aastat tagasi.

2005. aastal oli lasteraamatukogus kolm loetavat raamatut "Teletupsud", "Sipsik" ja "Limpa ja mereröövlid", eelmisel aastal aga " ühe äpardi päevik", "Maša ja karu" ning "Veel üks Lotte".

Kirjanikud annavad õnneks sulgedele tublisti n-ö tuld ja kirjutavad raamatuid usinasti edasi, sestap ei ole raamatute kadumist õnneks karta. Head lugemist!