« Tagasi

Salongiõhtu külaliseks oli Jaan Mettik

Raimo Metsamärt  Põltsamaa Teataja (2019), 10. mai, nr. 5, lk. 5.

Põltsamaa raamatukogu külaliseks oli mees kellele taimede hingeelu on väga tuttav -Tallinna botaanikaaia troopiliste i a subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik.

„Põltsamaa ei ole mulle võõras, sest ka mina olen Jõgevamaal, täpsemalt Sadalas üles kasvanud," sõnab Jaan Mettik. Bioloogiat edasi õppima ta ei pääsenud, küll aga õppis Räpina kõrgemas aianduskoolis ja hiljem maatülikoolis. „Nüüdseks olen ma töötanud Tallinna botaanikaaia kasvuhoonetes juba 20 aastat." Paralleelselt botaanikaaiaga on ta olnud 14 aastat tegev ka ajakirja Maakodu juures.

Et jutt eksootilistest taimedest ei jääks ühekülgseks, tutvustas Jaan Mettik slaidiseanssi, kus sai näha nii aedades asuvaid naljakaid asju kui erinevaid taimi paljudest maailma aedadest.

Kohe esimene slaid oli muljet avaldav, sest ehkki lumikellukesi oleme me kõik näinud, on 10 ha suurune n-ö vaip, mis asub Ungaris, täiesti omaette vaatamisväärsuseks. LAV- is saab näha aga hoopis tavatut pilti, sest kui meie näeme kallat suhteliselt harva, siis seal kasvab see taim pea kõikjal. Kas just nüüd just sellel põhjusel, aga kalla kannab mitte just väga uhket nime-sealiilia. Sadakond aastat tagasi otsustas üks rikkur oma tütre pulmadeks Londonist eralennukiga iga viimase kui lilleõie tellida - ikka selleks, et pidu täiuslik oleks. Kuna tellimuses ei olnud mainitud lillesorte, saabusid kalli raha eest kohale... kallad, tekitades sellega tohutu skandaali. „Eestis oleks see ilmselt sama, kui tellitaks pulma- kimp võililledest," sõnas Jaan Mettik.

Huvitavat murumaailmast

Kui iga stiilse muruaustaja õudus unenäoks on sammaldunud muru, siis saab samblast luua ka täiesti erilise aia. Selliseks ongi Jaapanis asuv algul mahajäetud kloostriaed, millest on nüüd saanud haruldus ning mida lubatakse päevas külastama ainult kolm gruppi inimesi. See ei ole veel kõik, sest enne aeda pääsemist peab osalema jumalateenistusel ja kirjutama lehekülje palveid.

Huvitav on seegi, et muruaia hooldamiseks kõlbavad ainult noored poisid ja vanad mehed. Miks? Aga seepärast, et naised teevad tööd liiga korralikult, seevastu noored ei viitsi seda teha, vanad aga ei jaksa - aga samblale sobibki just taoline stiil kõige enam.

Murust veel. Kui meie peened muruniitjad koguvad niidetud muru kokku,  siis on olemas ka lihtsamaid lahendusi. Üks mees trimmerdab, teine hoiab aga kiletükki ees, et äsja niidetud muru kõnniteele ei lendaks. . .

Peruus, näiteks iidses inkade linnas Machu Picchus, kus muru kasvab terrassidel, on n-ö muruniidukiteks hoopis laamad, Alpides lehmad ja paljudes kohtades ka šoti mägiveised. „Kits ei ole kõige paremaks abimeheks, sest tema leiab alati mingi muu variandi, kuidas aega veeta," suundub Jaan Mettik vahelduseks hoopis loomade maailma.

Lõpetuseks ka aedades kasutatavatest skulptuuridest, mida on lausa uskumatutes variatsioonides ja mis on valmistatud nii looduslikest materjalidest, aga ka näiteks metallist, lambavillast, klaasist või savist. Lindude ja härgade kujud katustel, inim- ja loomafiguurid, kunstlik apelsinipuu või isegi tulnukad - kõik see moodustab ainult osa aedades asuvatest kunstiteostest. Täiesti omaette kunstiteosed on pügatud aiad, näiteks Inglismaal on säilinud uhke aed isegi 1694 aastast.

Kohtumine Jaan Mettiku ja tema ammendamatute teadmistega lõppes eksootiliste taimede maailmas.