Luulehommik lasteaias Tõruke
Terje Tamme Elle Kohv Vooremaa (2019), 16. mai, nr. 56, lk. 4.
Põltsamaa lasteaias Tõruke toimus eesti keele aastale pühendatud luulehommik. Luuletuse esitajad ja nende õpetajad olid kohale tulnud tervest maakonnast. Esindatud olid Lustivere, Esku-Kamari, Torma, Puumani, Siimusti, Sadala, Palamuse, Kurista lasteaiad ning Jõgeva lasteaed Rohutirts ning Põltsamaa lasteaiad Mari ja Tõruke. 3.-7. aastaseid lapsi osales üritusel kokku 35.
Lapsi tervitas kevadine jänku, kes ei teadnud, mis keel on tema emakeel. Üheskoos selgitati välja, et selleks ei ole ei vene ega ka saksa keel. Tundus, et jänes sai kõige paremini aru sellest keelest, mida meie koos lastega räägime - eesti keelest. Jänes jagas luuletuste lugejatele kingitusi, suure jänesekalli ning koos õppisime selgeks vahva laulumängu „Ninast kinni naks!".
Külalisteks tulid luulehommikule Põltsamaa raamatukogu lasteosakonnast Nelli Orgmaa ja Viivi Tell ning luuletaja, humorist ja illustraator llmar Trull. Nende austavaks ülesandeks oli välja tuua erilisemad luuletuste esitajad. Kõige kelmikamad etlejad olid Teresa Annamaa ja Kertu Vaks Puurmani lasteaiast Siilipesa, lapsi juhendas Karin Kava. Tüdrukud lugesid Uno Leiese vahvat luuletust „Kurr ja Nurr".
Kõige pikema luuletuse ja väga ladusa esituse eest märgiti ära Siimusti lasteaia laps Lisandra Laane, kes luges Agnia Barto luuletust „Mari-Kisakõri". Tema juhendajaks oli Malle Amek. Kõige särtsakam ja julgem oli Sadala lasteaiast 3 -aastane Marija Jeremejeva. Tema luges Heljo Männi luuletust „Tass" ja juhendajaks oli Sille Kirjutaja. Luuletuse oskas oma looks kõige paremini jutustada Karel Braien Müür Jõgeva lasteaiast Rohutirts. Ta luges Priit Aimla luuletust „Möllulaul". Poisi juhendajateks olid Marge Suimets ja Pille Kibal.
Kõige selgemalt, julgemalt, tugevama häälega ja korralikult selgeks oli oma luuletuse õppinud Põltsamaa Mari lasteaia poiss Kairon Rohtla. Ta luges Heljo Männi luuletust „Pillerpall". Kaironi juhendajateks olid Rita Mikk ja Luule Saska.
Kõik luuletuste lugejad olid väga julged ja innukad, esitused ilmekad ja kõlavad. Asja tegi põnevamaks ka see, et etlejal tuli astuda päris lavale. Lapsed harjutasid luulehommikul erinevaid oskusi: esinemist, kuulamist, plaksutamist.
Peale luuletuste esitamist- kuulamist, energiapausi ja silmapaistvamate tunnustamist rääkis Ilmar Trull lastele ka luuletuste kirjutamisest ning luges ette mitu oma vahvat luuletust.
Luulehommiku lõpuosas jätkus veel hulgaliselt kiidusõnu nii osalejatele kui ka korraldajatele ning õhku jäi küsimus, kas nii tore ettevõtmine võiks ehk tulevikus korduda. Luulehommik sai võimalikuks Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.