Raimo Metsamärt  Põltsamaa Teataja (2019), 6. november, nr. 55, lk. 4.

Juba neljandat aastat korraldab Põltsamaa raamatukogu mälumänguvõistlust piirkonna ettevõtetele ja sõpruskondadele, kusjuures alati on olnud küsimuste esitajaks tuntud persoon, nii ka seekord.

Kultuurikeskusesse olid pähkleid purema tulnud 12 võistkonda, küsimusi aga asus esitama Rõõmurulli hüüdnime kandev Tarvo Krall.

Kui tosin võistkonda - Kunstiselts, Uhka, Virmalised, Lions, Kamari, Lustivere, Kirjandusklubi, Kultuurikeskus, lasteaed Mari, PÜK, MJM ja Tapiku olid kohad sisse võtnud, hakkaski nuputamine pihta. Mälumäng on seepärast tore meelelahutus, et ka valikvastuste korral jagub alati põnevust piisavalt. Mõnikord veeretatakse ja hüpitatakse kahte sõelale jäänud vastusevarianti lausa põlvedel, aga valitakse ikka vale, teinekord selgub, et ainuõigena tunduv ja mälus olev vastus on siiski ekslik ja mõnikord tabatakse huupi tulistades otse kümnesse. Teravama kõrvaga kuulaja võis kõigest sellest ka aru saada, sest rõõmurõkatused ja kahetsusohked andsid kõigest selgelt teada.

20 küsimust, mille teemadeks olid laulu- ja tantsupidu, eesti keel, Põltsamaa, varia ja tsitaadid, esitatud, saabus põnev punktide liitmise aeg. Seekord olid parimad vastajad Kamari võistkonnas (Vaike Niklus, Taniel Eensalu, Margus Põldma), kes kogusid 14 punkti, teist ja kolmandat kohta jäid jagama kirjandusklubi ja lasteaed Mari.

Näitleja eripalgeline elu

„Mälumängu juhtimine on tegelikult päris lõbus, pealegi ei ole eesti inimene üldse tagasihoidlik, nagu arvatakse. Esialgu võib vahel inimestel ka oma laua juurde minek raske olla, aga kui see n-ö jää on murdunud, on publik käpas," tunnistas alati rõõmsameelne Tarvo Krall pärast mälumängu lõppu. Kuidas vabakutselise elu on, kas rohkem tuleb näidelda või laulda? „See on justkui parabool, sest 1992, kui lavakutsekooli lõpetasin, oli ülekaalus teater," sõnab Tarvo. Tema sõnul tuli mingil hetkel jälle n-ö jäme ots muusika kätte. „Kui majandusel läheb hästi, elavad ka muusikud hästi," arvab Tarvo. Praegu on jällegi käes teatri kord, lisaks tellitaks juurde väikeseid muusikute kooslusi ehk ühte-kahte muusikut ja lauljat. Tarvo Krall sööb vabakutselise leiba aastast 1997. „Päev otsa proovis olemist, kella 19-22 etendused ja samal ajal veel mõtlemine, kas ma ikka olen järgmise etenduse nimekirjas -kõik see oli väga väsitav," sõnab Tarvo. Nüüd tehakse sõpruskonnaga improvisatsiooniteatrit, mis andvat erinevalt riigiteatri näitlejatest väga hea vormi, siis  etendatakse ka ajaloolisi tükke ning lisaks tuuritatakse ringi veel komöödiateatriga.

„Viiskümmend olen ma täis, tõsisemalt võetavad rollid tulevad ehk kuuekümneselt, aga vabalt võib kogu tegevusele ka koomiline varjund külge jääda" mõtiskleb Tarvo tulevikku vaadates. Tema arvates teeb televisioon kuulsaks, aga võib ka tappa, sest mõni roll saadab näitlejat justkui vari, hoolimata sellest, mida ta hiljem lavalaudadel teeb. „Kes meist siis ei tea Õnne 13 Maret või Almat," muigab Tarvo.

„Päris filmis tahaks muidugi esineda, näitleja on ju ikka edev," sõnab Tarvo. Tõsi küll, -siin on omamoodi takistuseks produtsentide laiskus, leidmaks filmi uusi nägusid. „See on lõpuks ka pealtvaatajale pisut ahistav," arvab Tarvo.

Teatris käib Rõõmurulli hüüdnime kandev Tarvo heal meelega, ainult pisut teistel põhjustel ... „Näiteks välismaal huvitab mind väga, kuidas kõik on tehniliselt lahendatud, eriti muusikalides, sest just selle žanri ja tootmisega olen ma mingil perioodil olnud lähemalt seotud." Teisisõnu tähendab see, et Tarvo ostab üsna kalli teatripileti ja vaatab kõige paremast rakursist, kuidas kõik lahendatud on – ja kas midagi võiks ka meil rakendust leida.

Vaba aeg

Näitleja töö, olgu siis vabakutselisena või mitte, on aga üsna intensiivne. „Ma teen sporti, mängin pudelit (veel vahetuntud ala, mis meenutab natuke tennist, squash'i ja sulgpalli) ja koer kutsub mind ka välja," hakkab Tarvo naerma.

Põltsamaale on Tarvo sattunud küll, sest kord on ta siin isegi pulmas mänginud. „Hommik algas, või lõppes meil igatahes jões ujumisega. Põltsamaast rääkides leiab ilmselt igaüks mingi seose, mõne jaoks on see marmelaad või sinep, teiste jaoks näiteks rahamasin Puhu-Ris tis," hakkab Tarvo Krall naerma. Teisisõnu võib meie kodulinnaga seosed kokku võtta ühe lausega: „Meenutused Põltsamaast võivad olla kas k ..... i head või k .... i halvad!"

„Ma loodan teile ikka ühe improvisatsioonietenduse maha müüa!" hõikab Tarvo vahepeal lahkuvatele töötajatele järele. Peatse kohtumiseni!