Taavi Kelder Põltsamaa Teataja (2019), 6. detsember, nr. 64, lk. 4.

Põltsamaa kirjandusklubi õhtusel koosviibimisel esmaspäeval, 2. detsembril rääkisid Põltsamaa ühisgümnaasiumi kirjandusõpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis kevadel Põltsamaal toimunud loomevõistlusest „Ood eesti keelele". Üheskoos vaadati ka õpilaste ja üliõpilaste tehtud lühifilme.

Emakeelevõistlusele „Ood eesti keelele" esitati õpilaste ja tudengite poolt koolidest ja ülikoolidest üle Eesti erineva sisuga loometöid - oodi vormiks võis olla niihästi kõne, räpp, luuletus, luulekava, laul, reklaam kui ka filmiklipp. Selleks võis olla ka mõni Eesti tunnuslause või noorte enda disainitud ese.

Kirjandusklubi seekordsel kokkusaamisel raamatukogus vaadatigi umbes paarikümmend tööd ligi 80st omaloominguvõistlusele esitatud videost ja lühifilmidest. Nende kaudu said noored väljendada oma arvamusi, tundeid ja mõtteid eesti keele ja selle rolli kohta globaliseeruvas maailmas.

Loomevõistlus „Ood eesti keelele" on 15-26-aastastele noortele mõeldud omaloomingukonkurss. Maikuus toimunud lõppvooru valitud õpilased said oma töid kohapeal Põltsamaal ka tutvustamas käia.

„Erinevates žanrites töid laekus eesti keele aastale pühendatud loomevõistlusele „Ood eesti keelele" kokku seitsekümmend seitse - töid tuli 210-lt autorilt. Esitati animatsioone, laule ja luuletusi. Loomevõistlusel osalejaid oli Hiiumaast Narvani ja Taani väinadest Riiani," lausus Marika Nugis. Üks töödest esitati näiteks Riia ülikoolist, kus õpitakse samuti eesti keelt.

Muutuv keelekasutus

Aastaid Põltsamaal kõnevõistlust „Kuldsuud" korraldanud Maarika Nugis ja Sirje Ääremaa tõdesid, et noorte töödest, mis esitati omaloomingukonkursile „Ood eesti keelele", tuli ilmsiks, et noored tunnevad küll elavat huvi emakeele käekäigu vastu ning oleks huvitatud rohkem kaunis eesti keeles rääkimisest, kuid oma mõju on slängil ja meedial - sellel, mis on moes ja kui palju on ümberringi inglise keelt (kasvõi reklaamides, firmade nimedes jne).

„Keelekasutus on ikka väga palju muutunud. Praegu on nii, et noorte vaba aeg möödubki valdavalt ingliskeelses keskkonnas, ja selle mõju on nii tugev, et paratamatult hakatakse siis ka ingliskeelseid sõnu kasutama," selgitas Marika Nugis.

„Teisalt, on ka selliseid noori, kes valdavad sõnavara ega küsi, mida tähendavad näiteks sõnad „mõrsja", „institutsioon" või „läte". Paljud noored oskavad ladusalt lauseid luua ja tajuvad erinevaid keelenüansse. Sellistelt noortelt kirjandeid saada on kirjandusõpetaja jaoks alati kirgastav kogemus," lisas ta.

Loovtööde sisust rääkides ütlesid nii Marika Nugis kui ka Sirje Ääremaa, et kui mõni noor oli valinud oma töö esitamiseks ka räppimise vormi, siis vormist tähtsam oli hoopiski sisu - see, et eesti keelele ikka mõeldakse ja eesti keelele pööratakse tähelepanu.

Võistlust „Ood eesti keelele" toetas haridus- ja teadusministeerium.