Külas käis Marina Kaljurand

Raimo Metsamärt  Põltsamaa Teataja (2020), 14. veebruar, nr. 13, lk. 3.

7. veebruaril külastas PõItsamaa raamatukogu europarlamendi saadik Marina Kaljurand. Alati rõõmsameelne külaline oli lahkesti nõus intervjuu andma ka Põltsamaa Teatajale.

Välisministeeriumi ja diplomaatiaga olen ma seotud juba 1991. aastast - ma teadsin seda valdkonda ja tundsin end mugavalt," sõnab juristiharidusega Marina Kaljurand. Tema sõnul on sellise töö esmaseks eelduseks vaja üht: inimesed peavad meeldima, sestap ei tohiks näiteks rahvusvahelisel konverentsil olles diplomaadil iial olla näoilmet „ära mulle ligi astu".

„Valetamine ja altvedamine - see mulle inimestes ei meeldi ja seda ma ei unusta ehk järgmisel korral ei ole ma temaga enam nii avatud," tunnistab praegune europarlamendi saadik, kes peab end otsekohesemaks kui ehk diplomaadilt oodata võiks. „Eestis ei ole mind küll mitte üksi ajakirjanik alt vedanud," toob ta positiivse näite. Tema sõnul mängib mõistagi rolli ka see, millisest kultuuriruumist tullakse, nii näiteks oli Iraani välisministriga kohtumine sootuks erinev naabrite soomlaste omast. Kuna sealses kultuuriruumis naistele kätt ei anta, siis juutidel on isegi käibel selline ütlus: „Ma ei saa anda teile oma kätt, aga mulle kuulub teie süda …" „Teist kultuuri tuleb tunda ja sellest lugu pidada," sõnab ta.

„Muidugi kahetsesin, et rna presidendiks ei saanud - osalesin ma ju kogu kampaanias, pealegi ei olnud mul ühtegi teist taganemisteed," arvab Marina Kaljurand eelmise kampaania kohta. „See teadmine, et ma olin inimeste seas populaarne - seda ei võta minult keegi ära," lisab ta juurde. Kasu oli tegelikult kõigest veelgi. „Ma tulin välja välisministeeriumi mugavusstsoonist ja nägin Eestimaal kohti, mida ma tavaliselt ei näe, ja inimesi, kellega ma muidu ei kohtuks."

„Ma arvan, et see, et meil on parlamentaarne vabariik, on õige – küll aga peaks ära muutma, et kui riigikogu ei suuda presidenti valida, läheb see valijameeste kogusse ning enne sealt n-ö välja ei tulda, kui president on valitud."

Eesti kaugelt

„Eesti on eemalt vaadates palju positiivsem ja suurem, kui võiks oodata. Meil on tegelikult väga-väga hea maine, mille on üles ehitanud nii 90 -ndate reformid kui küberteema," sõnab Kaljurand küsimusele, kuidas väike Eesti Euroopasse paistab.

„Sotsiaalmeedias oskab noorem põlvkond hästi suhelda, tähelepanu on vaja pöörata teisele aspektile: et seal ei tehtaks endale halba ja hiljem midagi ei kahetsetaks - selline Eesti kooliprogramm on üks paremaid programme maailmas. Põltsamaa ühisgümnaasium on siin kindlasti täiesti eriline," tunnustab Marina Kaljurand meie õppeasutust.

Üllatuslikult tegi ettepaneku juhtida rahvusvahelist küberturvalisuse komisjoni Hollandi valitsus. „Ma ei osanud programmeerida, aga juristina panustasin ma küberturvalisusse läbi rahvusvahelise õiguse," kirjeldab ta kahe aasta pikkust perioodi oma elus. Sellest aastast on Marina Kaljurand tegev ka ÜRO nõukojas mis annab  sekretärile nõu relvastuskontrolli alal. „Minult oodataksegi eelkõige panustamist  küberohtude ja  hübriidsõja valdkonnas," selgitab proua Kaljurand. Tema sõnul ollakse praegu olukorras, kus superriigid (Venemaa, USA) ei ohja teineteist nii, nagu külma sõja aja: kui ei pikendata, kaob järgmise aastal nende riikide vahel viimane siduv leping. „Näiteks tuumarelvade kohalt oleme me ettearvamatumas olukorras kui külma sõja ajal."

„Kui me ei oleks osa NATO-st, ei saaks me oma julgeolekus tõesti nii kindlad olla," sõnab proua Kaljurand. Tema sõnul on väga oluline ka see, mida teeb selleks Eesti riik – suursaadikuna Venemaal töötades oli tal võimalus kogeda, millise mulje jättis näiteks meie Kaitseliit naabritele. „Ma astusin kolm aastat tagasi samuti Hiiumaa jaoskonnas Naiskodukaitsesse," lausus Marina Kaljurand.

Nädalavahetuseks koju

Marina Kaljurand püüab igal nädalal Eestisse jõuda, et siis võimalikult palju mööda Eestit ringi sõita. „Kodus niisama olemiseks enam ka aega ei jää, sest mul on ka kaks lapselast, katsun igal võimalusel aega näpistada, et koertega Männiku metsas mõned ringid teha, " hakkab ta rõõmsalt naerma. „Kui mul oleks valida., veedaksin ma kõik suved Eestis, eriti Hiiumaal," lisab ta juurde.

Kui Hiiumaale koliti, uuriti muidugi kohalikelt, kustkohast küll selliste seente korvidega tullakse. „Metsast," tehti käega 10 km² suurust maa-ala hõlmav kaar. „Nüüd on meil ammu kõik kohad teada. Kuna me päris hiidlased ei ole, saame saarlastega ka väga hästi läbi," puhkeb Marina Kaljurand naerma.

1991. aastal sulgpallis Eesti meistriks kroonitud Marina Kaljurand peab liikumisest endiselt väga lugu. Kuna Brüsselis asub korter parlamendihoonest jalutades vaid kümmekonna minuti kaugusel, kasutab ta võimalust koju ikka ringiga minna.

Kas parlamendisaadikuna sõprussuhteid ka tekib? „Need tekivad alles aastatega, häid tuttavaid on aga küll, näiteks Leedu saadik, kusjuures hea läbisaamine ongi eriti just Põhjamaadest pärit inimestega." Tema sõnul on Euroopa parlamendis pärast Brexitit 705 inimest, sestap ei ole huvitavate inimeste leidmisega probleemi.

Raamatukogus külalistega kohtudes tekitas Marina Kaljurand saalis otsemaid meeldiva õhkkonna ja heal meeleolu. Huumoriga pikitud sõnavõtt ja ladus rääkimisoskus mõjus publikule kaasakiskuvalt, sestap ei lõppenud küsimused ja vastused mitte niipea.