« Tagasi

Koduloolisi viiteid

JÕGEVAMAA

Jõgevamaa mõisad Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame. Jõgevamaal oli neid kokku 78.

Jõgevamaa rahvarõivad Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. Ühtlasi esines siinses rõivastuses ka mitmeid ühisjooni Põhja-Eestiga, mis kaugemale lõunasse ei ulatunud.

Jõgevamaa vaatamisväärsused: Põltsamaa loss ja kirik; Eesti Aleksandrikooli hoone; Puurmani loss; Kursi kirik; Kärde rahumajake; Kuremaa loss; Laiuse vene-õigeusu puukirik; Laiuse ordulinnus; Palamuse kirik ja kihelkonnakoolimuuseum; Elistvere loomapark; Raja vanausuliste palvela; Torma kirik; Kodavere Püha Mihkli kirik jne.

PÕLTSAMAA LINN
Põltsamaa ajaloo kronoloogia algab 1212. a, mil toimus ristisõdalaste esimene rüüsteretk praeguse Põltsamaa aladele.
Põltsamaa linnus püstitati 1272. a Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe paremale kaldale.
Põltsamaa linnus ja loss 1272. a uue foogtkonna keskpunkti moodustanud linnuse ringmüüri kirdenurka ehitati 14. saj konvendihoone.

Põltsamaa loss 18. sajandil kuulus major Johann Woldemar von Lauw'le, kes kujundas lossi marmorsaali Louis XV stiilis ja rokokoosaali Louis XVI stiilis.
Põltsamaa lossiraamatukogu rajas rohkem kui 30 aasta jooksul A. G. Bobrinski.

Uue-Põltsamaa mõis (Neu-Oberpahlen) omanikud olid alates 1750. a Christina ja tema abikaasa Jacob Heinrich von Lilienfeld. 

August Wilhelm Hupel - Weimarist pärit valgustussajandile iseloomuliku humaanse mõtteviisiga toimekas mees asus 1763. aastal Põltsamaal pastori ametisse.

Karl August Hermann oli 19. sajandi viimastel aastakümnetel mõjukas kultuuri- ja ühiskonnategelane.

EELK Niguliste kogudus Paavsti kirjas aastal 1234 on mainitud mitmeid Eesti alal tegutsevaid preestreid, teiste hulgas ka Moches teenivat Eggehardi. Mõhu ehk Moche oli siinne pisike muinasmaakond. 

EAÕK Pühavaimu kogudus asutati Põltsamaal 1846. 

Võisiku mõis oli 19. saj algul üks suurematest mõisatest Liivimaal, ulatudes Põltsamaa külje alt kuni Võrtsjärveni. 
Eesti Aleksandri Kõrgem Linnakool (Vaata ka: Põltsamaa Ametikool) otsustati luua 1862. a keiser Aleksander I auks, kes kaotas pärisorjuse. Rahva raha eest rajatud kool lubati 1888. a avada venekeelsena. 

Eesti lipp, mille emalipp EÜS-i lipp valmis 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie kaasabil.

Seltsielu Põltsamaal algusajaks võib pidada 1840. a, ehk Põltsamaa vanima isetegevuskollektiivi - segakoor "Heli" asutamisaega. 

Hariduselu Põltsamaal ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. 1638-1806 töötas siin Põltsamaa saksa kool, kus õppisid vaid saksa lapsed. 

Haridusajalugu Põltsamaal ehk Eestikeelse talurahvakooli alguseks võib pidada Põltsamaa köstrikooli loomist 17.sajandi lõpul. 

Põltsamaa 20. sajandil - 20. juulil 1920. a anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati  ETK Põltsamaa Tehased, mille tootmise kasv tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926. a sai Põltsamaa linnaks. 

Muistendid: 
Magnuse puukingad;  Vanapaganad Pelgumäel;  Katku tants Koristoja mäel;  Kadunud peigmees.

PÕLTSAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED:

Põltsamaa apostliku-õigeusu kirik on historitsistlik-eklektilises laadis ehitis (1894-95).

Põltsamaa linnus ja sellest hiljem kujundatud loss moodustavad Eesti ühe suurima ja unikaalseima arhitektuuriansambli. 

Põltsamaa Nigula kirik taastati aastail 1947-52 (tornikiiver 1969. a). Interjööri iseloomustavad kahekordsed puitväärid ja oreliprospekt (R. Sepa skulptuuridega). Altar ja kantsel pärinevad endisest Tartu ülikooli kirikust.

Uue-Põltsamaa mõis Barokne härrastemaja on ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. 

Põltsamaa Tallinna mnt muinasasula on Tallinna maanteed mööda Põltsamaale sisse sõites maantee ja jõe vahel aiandi territooriumil. Asula kultuurkiht sisaldab vanema rauaaja ja keskaja keraamikat, šlakki jm leide. 

 Jalutuskäik Põltsamaal (1, 4 km): loss, muuseum, EELK Niguliste kirik, Saunasaar, 
K. A. Hermanni mälestussammas linnapargis, apostliku-õigeusu kirik, leerimaja Jõe tn 3, kirikla, Roosisaar, Vabadussõja ausammas, Naistesaar, Uue-Põltsamaa mõis ja park. 

Ring ümber Põltsamaa (65 km): Kaarlimõisa, Kuningamägi, Võisiku, Kundrussaare, Adavere, Otissaare, Aidu võidualtar, Lustivere, Võhmanõmme küla (Põltsamaa vald kuni aastani 2017)