« Tagasi

Kirjavara pole riiulitel seismiseks

Hilja Toome  Punalipp(1965), 27. september, nr. 115, lk. 2.

 

Jõgeva rajooni elanikke teenindab 38 külaraamatukogu. Analüüsime lähemalt, kuidas raamatukogud maaloma ülesandeid täidavad ja peatume ka tööd pidurdavatel probleemidel. Alustame materiaalsest baasist. Sellele tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu. Kunagi me võisime leppida sellega, et raamatukogu oli kuskil klassi- või kontorinurgas. Tänapäeva raamatukogu peab vastama teatud eeltingimustele. Siin olgu töötamiseks kõlblikud ja omaette asetsevad ruumid. Ruumide olukord on väga halb Igaveres, Ruskaveres, Rannal, Varbeveres, Vägeval. Sellist raamatukogu, kus oleksid ajakohased ruumid, meie rajoonis kahjuks ei ole. Ehitatakse küll toredaid kultuurimaju ja klubisid, kuid raamatukogud on hoopis ära unustatud. Peaks ometi ükskord jõudma niikaugele, et majand, kelle elanikkonda raamatukogu teenindab, hoolitseks kuigipalju ruumide eest.

Seoses eeltooduga peavad oma tegevust aktiviseerima ka raamatukogud. Ei tohi ootama jääda, millal üks või teine kolhoosnik, sovhoositöötaja, teenistuja, pensionär või õpilane tuleb ise raamatukogusse, vaid raamat tuleb viia iga lugemisvõimelise elanikuni. Töö elanikkonna lugejaks värbamisel on paremini korraldatud Tõikveres, Varbeveres, Tapikul, Sadalas, Aidus ja Voldis. Nende raamatukogude juhatajad tunnevad hästi teenindamispiirkonna inimesi, peavad täpset arvestust piirkonna perede ja elanike üle. Halvasti värvatakse lugejaid Saarel, Rajal, Palamusel, Vägeval, Igaveres, Visustis ja Laiusel. Lugemisvõimelistest peredest ei loe rajoonis umbes 8 protsenti, Saarel ja Ruskaveres on see protsent 30, Puurmanis 13.

Esimese poolaasta jooksul laenutati üle 13 tuhande-teose. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see arv tõusnud Sadala, Tõikvere, Torma, Saduküla, Pajusi-Kalana, Pala ja Palamuse külaraamatukogus. Samal ajal on tagasiminek Puurmanis, Kasepääl, Rahiveres, Visustis. Kui ilukirjanduse laenutamisega võib üldiselt enam-vähem rahule jääda, siis teadusliku kirjanduse propageerimisel on kõikjal veel palju ära teha. Rahuldavalt laenutatakse teaduslikku kirjandust Tõikveres, Tormas, Varbeveres. Külaraamatukogude juhatajad lähevad kergemat teed ja on rahul sellega, mis lugeja ise valib. Nad unustavad ära nõukogude raamatukogudele iseloomuliku joone - aktiivsus lugejate värbamisel ja lugemise juhtimisel. Kuu aega tagasi oli Voldi raamatukogus võimalus tähele panna, et L. Mäesepp soovitas väga hästi ilukirjanduslikke teoseid, kuid teadusliku kirjanduse unustas hoopis. Teadusliku kirjanduse propaganda nõrkust näitavad ka külaraamatukogudes organiseeritud massiüritused. Peaaegu 75 protsenti neist on korraldatud kas ilukirjandusest, tähtpäevade tähistamiseks või lastele. Väga vähe on organiseeritud massiüritusi põllumajandusliku, tehnilise, loodusteadusliku kirjanduse propageerimiseks.

Iga külaraamatukogu juhataja võib nimetada terve hulga tublisid abilisi. Kes need on? Peale õpilaste ja õpetajate muidugi rändraamatukoguhoidjad, kolhooside juhtivad töötajad ja spetsialistid. Siis veel postikandjad ja samuti paljud lugejad, kes ei pea raskeks kaasa aidata nõukogude raamatu jõudmisele igasse peresse. Aktiivi juhtiv tuumik moodustab raamatukogu nõukogu. Nõukogud töötavad nimeliselt kõikide raamatukogude juures, välja arvatud Rajal. Nad peaksid töötama aga palju paremini. Eriti halvasti töötavad nõukogud Vägeval, Vaimastveres, Sadukülas, Puurmanis, Lustiveres ja Igaveres. Kõikidel külaraamatukogude juhatajatel on ühiskondlik asetäitka või laenutaja.

Mõni sõna raamatukogude sisemisest tööst. Ka siin ei ole meil asjad nii, nagu peaksid olema. Vägeval selgus üleandmise inventuuri ajal, et 1965. aastal ei ole peetud raamatufondi summaarset arvestust Peaaegu kõikides külaraamatukogudes on puudusi raamatute raamatukogulikul kujundamisel. Kõige raskem on olukord süstemaatilise ja tähestikulise kataloogiga. Kataloogid puuduvad Laiusel, Igaveres, Palamusel, Rahiveres, Rajal, Vaimastveres, Elistveres, Saadjärvel, Puurmanis. Paljudes raamatukogudes on nende koostamine pooleli. Halb on ka see, et kataloogikappide puudumisel ei ole kaarte lihtsalt kuskile panna. Oleks ometi rajoonis puidutöökoda, kus kiiresti valmistataks mööblit raamatukogudele.

Raamatukogu ülesanded ja töö sisu eelseisvaks perioodiks määrab kindlaks tööplaan. Tuleb koostada aasta perspektiiv- ja kvartali tööplaanid, mille ärakirjad saadetakse külanõukogus kinnitatult rajooniraamatukogule. Samuti tuleb rajoonitaamatukogule saata lühike informatsioon kvartali tööst. Kolmanda kvartali tööplaanid on seni esitamata Adavere, Kaarepere, Kamari, Pajusi-Luige, Rutikvere, Saadjärve, Saduküla ja Vägeva külaraamatukogul. Mujal mõeldakse aga juba neljanda kvartali tööplaani koostamisele.

Lugejate teenindamine oleneb suurel määral raamatukogu kaadrist. Selle töö iseärasus ja keerukus seisavad selles, et ta ühendab endas agitatsiooni ja propaganda, pedagoogilise, bibliograafilise ja organisatsioonilise tegevuse. Peale selle peab raamatukogutöötaja valdama raamatukogunduse teooriat, metoodikat, tehnikat ja praktikat. Nõutakse palju.

Meie külaraamatukogudes on rohkesti häid töötajaid, nagu Aino Luht Tõikveres, Salme Tralla Tormas, Helgi Suviste Aidus, Miralda Sepp TapikuI, Leida Mäesepp Voldis, Eha Uusen Nõval, Elma Jõemets Sadalas, Eliise Arpo Sadukülas ja paljud teised. Oma tööd peavad aga paremini korraldama või siis endale sobivama elukutse leidma Juhan Ruus Rahiverest, Ellen Saar Vägevalt, Aasa Sulg Laiuselt. Paremaid töötulemusi tahaks näha ka Ingrid Gertzilt Elistveres, Juta Visserilt Igaveres, Helgi Feldschmidtilt Puurmanis, Hilja Märtsinilt Ruskaveres, Leili Kursilt Saadjärvel, Hilda Tõnissonilt Saarel, Salme Pungalt Visustis.