« Tagasi

Raamat läbi elu

Hille Mai Lugus  Punalipp(1979), 29. november, nr. 140, lk 4.

 

Praegusaja raamatu- ja infotulvas ei jõua raamatutarbija enam muretseda kõiki vajalikke köiteid isiklikku raamatukokku ja selleks puudub ka vajadus. Rahvaraamatukogud peavad suutma rahuldada kõigi lugejate igakülgsed soovid võimalikult kiiresti ja ammendavalt.

Jõgeva keskraamatukogus Põltsamaal on ümmarguselt 43 000 trükist. Enamiku fondist moodustab eestikeelne kirjandus, venekeelseid on 12 protsenti ja võõrkeelseid kaks protsenti fondist. Lasteosakonnale kuulub sellest 12 000 trükist. Loomulikult ei suuda see fond kõiki nõudmisi rahuldada. Kui nõutav raamat puudub või on välja laenutatud, muretseb raamatukogu selle süsteemisisese laenutuse teel teistest rajooni harukogudest (SSL) või meie vabariigi ja NSV Liidu suurematest teaduslikest ning erialaraamatukogudest raamatukogudevahclise abonemendi teel (RVL). Praktiliselt tähendab see, et kõiki raamatukogusid võivad kasutada kõik lugejad.

Lugejate paremaks informeerimiseks rajooni raamatukogudesse saabunud uudiskirjandusest koostab keskraamatukogu uudiskirjanduse koondnimestiku. Nimestik ilmub seeriate kaupa üks kord kvartalis ja sisaldab peale keskraamatukogu ning tema harukogudesse saabunud eesti- ja venekeelse teaduskirjanduse veel Jõgeva ja Põltsamaa poliithariduskabinetti jõudnud ühiskondlik-poliitilise ning Jõgeva KEK-i raamatukokku tulnud tehnikaalase kirjanduse.

Rajooni ulatuses nii rahvaraamatukogudesse kui ka ametkondlikesse raamatukogudesse tellitud eesti-, vene- ja võõrkeelsest perioodikast annab ülevaate keskraamatukogus koostatud ajakirjanduse koondkartoteek.

Praegu on keskraamatukogul käsil alfabeetilise koondkataloogi koostamine, mis sisaldab kogu nii kesk- kui ka harukogudes oleva kirjanduse. Selle valmimisel peab saama teoks keskkataloog, mis lisaks olemasolevale peegeldab ka rajooni teiste süsteemide raamatukogude fonde, võimaldamaks kiiremini rahuldada lugejate soove süsteemisisese laenutuse teel.

Kogu see keerukas ja mitmekülgne töö teenib ainsat ja peamist eesmärki et raamatukogu suudaks lugejate vajadused maksimaalselt rahuldada.

Mis teeb muret?

Raamatukokku jõudsid uued raamatud puhtad, trüki, lõhnalised, lugema kutsuvad. Paljud on juba ammu oodatud-küsitud, kuid kahjuks jõuab uus raamat raamatukokku ikka veel hiljem kui kaupluseletile. Kui pikk raamatu eluiga raamatukogus aga on, sõltub nii raamatust kui lugejast kui paeluv või vajalik on raamat, kui suur raamatusõber raamatu kasutaja.

On kurb tõdeda, et raamatu köite kvaliteet, aastatega allamäge on läinud. On raamatuid, mis juba esmakordsel lugemisel pudenevad poognateks ja kodusel teel sellist raamatut ei paranda.

Raamatukogu laenutab raamatu koju kaheks nädalaks ja märgib, lugejapiletisse raamatute tagastamise tähtaja. Kui lugeja vajab raamatut kauem, palub ta raamatu tagastamistähtaega pikendada. Õpikute ja käsiraamatute tagastamistähtaega pikendame korduvalt. Halvem on, kui raamatud ilma mingi arvestatava põhjuseta jäävad tagastamata ja seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Raamatud seisavad kusagil kodus, nagu poleks nad hoopiski raamatukogu omand, vaid isiklik. Samal ajal peavad teised lugejad korduvalt raamatukogust lahkuma soovitud köidet saamata. Hoopiski hull on lugu nendega, kes elukohta vahetades võtavad teise linna asudes kaasa ka raamatukogu raamatud.

Mitte vähem tuska ei tee rikutud raamatud. Hea on anda lugemiseks puhas ja terve raamat. Hea on ka tagasi saada hästi hoitud raamat. Juhtub, et lagunema kippuvat köidet on parandatud. Aitäh! Valus on aga vaadata vaid paar korda välja laenutatud raamatut määrdununa ja räpasena. Päris kurjaks teeb, kui keegi leiab, et raamatus leiduv tabel, diagramm või kaunis pilt ajakirjas on vajalik ainult temale, kõik järgmised kasutajad ajagu läbi juba selleta.

Me tunneme oma tööst rõõmu, kui saame anda igale lugejale soovitud raamatu, mitte eemaletõukavalt räbala ja määrdunu, vaid puhta ja kasutamiskõlbliku. Oleme rahul oma tööga siis, kui üha rohkem lugejaid leiab tee raamatukokku, et viia kaasa meeldivat lugemiselamust pakkuvat raamatut, eriala- ja õppekirjandust, et kasutada lugemissaali ja kuulata heliplaate.

Informiin "TUNNE OMA KODURAJOONI"

1.Missugused muuseumid asuvad Jõgeva rajoonis?

2. Jõgeva rajoonist pärit ajaloodoktor, TRÜ õppejõud, kelle doktoriväitekiri on esimene doktoriväitekiri ajaloolise demograafia alal meie vabariigis ja teine NSV Liidus.

3. Küla meie rajoonis, kus leidub karstikoopaid ja -allikaid (ainsad Kesk-Eestis).

4.Millal ilmus Jõgevamaa ajalehe "Kolhoosnik" esimene number?

5. Jõgeva rajoonis sündinud eesti 19. sajandi proosakirjanik, kelle kaks jutustust (vastavalt 4. ja 3. kordustrükk) ilmusid käesoleval aastal raamatuna.

6.Millal maandus esimene lennuk Jõgeva lähistel?

7.Millal ja miks ehitati "Sihitee"(6-8 km)?

8. "Nooruses, 17-aastasena lahkus ta kodust, seikles mitmel pool maailmas ning kinnistus lõpuks Alaskas. Siin tegutses ta laevade päästeteenistuses, kullakaevurina ja karusloomakütina. Elades aastaid üksinda inimtühjadel aladel, sai temast, talle endalegi ehk ootamatult, üks polaaralade tundjaid Alaskas. Ta oli hinnatud teejuht Kanada polaarekspeditsioonidele. Tema teeneid sel alal meenutab temanimeline mäekuru Kanada polaarvaldustes Banksi maal (saar Beanlort'i meres)".

Kes oli see erandliku elusaatusega Jõgeva rajoonist pärit mees? (1887-1976).

9. Järv meie rajoonis, vanasti tuntud väga hea vähi- ja kalajärvena. (Ainuüksi 1907. aastal püüti sealt ekspordiks 430 000 jõevähki kogukaaluga umbes 17 tonni!).

10. Kui pikk on Pedja jõgi?

Inlormiini vastused (näidata ka allikas) palume ära saata hiljemalt 10. detsembriks aadressil: Põltsamaa, Veski tn. 3, Jõgeva keskraamatukogu.

Paremaid lahendajaid ootavad auhinnad.