Hilja Toome Punalipp(1971), 6. märts, nr. 28, lk.2.

 

Alates möödunud aasta augustikuust on Põltsamaa linna lasteraamatukogus võim Annede käes. Raamatukogu juhataja on Anne Ütt ja raamatukoguhoidja Anne Roosipöld. Mõlemad on kangesti toredad ja tublid noorikud. Anne Ütt on raamatukogutöötaja ametit pidanud varsti juba viis aastat, Anne Roosipõld aga alles veidi üle poole aasta. Esimeseks töökohaks oli Anne Ütil Vägeva raamatukogu, seejärel töötas ta Kamari raamatukogus. Et Anne elab Põltsamaal, siis oli tema ammuseks sooviks saada tööle ühte Põltsamaa raamatukogusse. Möödunud aasta märtsis see soov täituski. Raamatukogutöötaja elukutse aga valis ta kohe pärast 8-klassilise kooli lõpetamist, asudes kaugõppes õppima Viljandi Kutuuriharidustöö Koolis. 1969. aasta kevadel sai kultuutikool lõpetatud ju eriharidus raamatukogunduse alal omandatud.

Anne Roosipõld tuli lasteraamatukogusse tööle otse koolipingist. Ta lõpetas möödunud kevadel kultuurikooli. Mõlemad Anned on kommunistlikud noored ja juhivad pioneerirühmi Põltsamaa keskkoolis. Anne Roosipõld on veel komsomoli-algorganisatsiooni sekretäri asetäitja ja kultuurimaja noortenõukogu liige. Ta õpib ka ateismi rahvaülikoolis. Tööle tuleb aga kahtlemata kõige rohkem kasuks see, et nad omavahel hästi sobivad. Lapsed peavad neist lugu kui toredatest raamatukogutädidest, kes oskavad igale lapsele soovitada huvitava raamatu, ja kui vaja, siis ka materjali mõne ettekande koostamiseks või näituse korraldamiseks.

Mõni sõna sellest, mida siis Põltsamaa linna lasteraamatukogus tehakse. Eelmise aasta III kvartali töötulemuste põhjal oli lasteraamatukogu rajooni parim raamatukogu ja juba teist korda läks sinna rändvimpel. Aastakokkuvõtete järgi oli raamatukogu jälle rajooni paremate hulgas, lasteraamatukogudest aga esikohal. Eelmisel aastal luges seal 646 õpilast. Nendele laenutati 18482 raamatut. Kui juurde arvata ka keskkooli raamatukkogu, siis on linnas ainult 22 õpilast, kes ei ole lugejad. Iga laps luges aasta jooksul keskmiselt 28,5 raamatut. Raamatukogus organiseeriti 26 raamatunäitust, 8 bibliograafilist ülevaadet, 2 raamatuarutelu, 3 kirjandusõhtut ja 26 mitmesugust muud massiüritust. Kõige toredamaks ja paremini õnnestunud ürituseks peavad Anned kirjandusõhtut, mis oli pühendatud Holger Pukile. Väga huvitav oli ka nääriõhtu.

Lasteraamatukogus töötab noorte raamatusõprade ring. Ringis on 22 liiget, koos käiakse igal reedel. Ringi koosolekutel õpitakse tundma raamatukogutööd. Näiteks on igal osavõtjal hoolealune raamaturiiul, mis tuleb korras hoida. Noored raamatusõbrad tutvuvad ise raamatutega ja soovitavad raamatukogutädide juhendamisel kaasõpilastele populaarteaduslikku kirjandust. Ringil on oma päevik, kus on kõigepealt osavõtjate nimed. Sinna on kirja pandud ka liikmete õigused ja kohustused ning programm kahks aastaks. Päevikusse kantakse kõik ettevõtmised. Tulevikus saab sellest omamoodi kroonika. Päevikut peab Sirje Leivategija. Tublimad on ka Heli Lass, Tiiu Jürmann, Aime Liiver.

Omapärane ettevõtmine oli Annedel veel see, et nad püüdsid jälgida lugejate arengut. Selleks analüüsiti neljanda ju viienda klassi õpilaste lugemist. Eesmärk oli uurida lugejate üleminekut algastmesi keskastmesse ja poiste ning tüdrukute erinevusi raamatute lugemisel. Järeldus oli selline, et tüdrukud loevad rohkem kui poisid. Samuti on tütarlaste huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu suurem.

Selline oli lühidalt jutt Annedest ja nende tööst. Kui nendega vesteldes sai mainitud, et neist on plaanis kirjutada ajalehe naistepäevanumbris, muigasid mõlemad: "Mis naised meie ka oleme, me ju oma lugejate-lastega päris sarnased".

 

Anne Ütt ja Anne Roosipõld