Tiiu Pihlakas Vooremaa(1992), 10. detsember, nr. 141, lk. 6.

 

Pikapeale hakkame harjuma, et kõige eest tuleb maksta. Pole siis ime, kui vahel raamatukogu külastajad küsivad, kas ka raamatukogu ei muutu tasuliseks. Seda siiski mille niikaua kui võimalik, sest midagi peab inimene ka tasuta saama. Tasulist raamatulaenutust pole teada ka kusagil mujal Euroopas. Tahame ikka jääda turvaliseks kultuuriasutuseks, kus inimene tunneb end hästi ja saab kaasa huvipakkuva raamatu igapäevapingest vabanemiseks. Samal ajal soovime, et meie lugejate suhtumine raamatukogu raamatutesse muutuks. Neid koheldakse sageli hoolimatult, ei peeta kinni tagastamistähtajast ja püütakse isegi omastada. Selle tõttu oleme sunnitud kasutusele võtma omapoolseid abinõusid.

Raha vähesuse tõttu saame raamatuid raamatukogudesse hankida üha vähem. Et neid saaks kasutada rohkem inimesi, hakkame edaspidi rangelt nõudma tagastamistähtajast kinnipidamist. Uuest aastast hakkab kehtima viiviste süsteem. See võib raamatukoguti olla erinev, aga näiteks maakonna keskraamatukogus PõItsamaal on see 10 senti iga üle tähtaja käeshoitud trükise eest päevas. Kui lugejale saadetakse koju meeldetuletus raamatute tagastamiseks, siis tuleb tal kinni maksta ka selle saatekulu. Inimesel, kes vajab kirjandust pikemaks ajaks õppe- või teadustööks, on võimalik paluda kohe raamatu laenamisel pikemat tähtaega, mida talle ka võimaldatakse, kui sellele raamatule ei ole suurt nõudlust. Kui lugeja ei jõua mingil põhjusel raamatut tähtajaks läbi lugeda, võib ta paluda pikendust enne laenutustähtaja lõppu, mis samuti välistab viivise maksmise. Kui aga lugeja ei tagasta laenatut tähtajaks, mis olenevalt raamatukogust on 2 - 3 nädalat, ja ei reageeri ka meeldetuletustele, siis on raamatukogul õigus nõuda kohtu kaudu raamatu hinna kuni 10 kordset tasumist. Selgitust vajab siinjuures raamatute hind. See ei ole mitte vanematel raamatutel kaanele märgitu, vaid hinna määrab raamatukogu olenevalt raamatu sisulisest väärtusest ja eksemplaride arvust raamatukogus. Nii võib mõni keelesõnastik või teatmelise sisuga raamat minna lugejale maksma mitu miinimumpalka.

Et raamatukogu raamatute kasutusiga oleks võimalikult pikem, palume neid paremini hoida. Lugeja poolt halvasti hoitud või rikutud raamatut ei pruugi raamatukogutöötaja vastu võtta, vaid võib nõuda selle asendamist uuega või tema hinna tasumist.

Loodame, et inimesed suhtuvad mõistvalt nendesse uuendustesse, sest raamatukogudesse muretsetud raamatud on ju soetatud meie kõigi rahadega, seega tõeline rahva ühisomand, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Pöördume kõigi maakonna raamatukogude võlglaste poole palvega tagastada raamatukogudele raamatud veel vanal aastal, et uuel aastal ei tuleks ka raamatukogudes hakata oma niigi kõhna kukrut kergendama.

Soovime kõigile inimestele ilusaid lugemiselamusi meie raamatukogude vahendusel.