Tiiu Pihlakas Vooremaa(1997), 11. märts, nr. 28, lk. 4.

 

Raamatukogutöötajatele toimus Tallinnas kahepäevane sisutihe mõttevahetus, mille teemad olid "Mida ühiskond ootab raamatukogult?" ja "Rahvaraamatukogude arenguprojektja Euroopa Liit". Nende kahe arutelu vahele mahtus ka iga aasta veebruaris korraldatav Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolek.

Ühiskonna ootuste teemal sõna võtnud Tallinna Tehnikaülikooli ja Pedagoogikaülikooli õppejõud Ü. Jaaksoo, L. Võhandu ja M. Heidmets arutlesid selle üle, millised võiksid meie raamatukogud olla arvutiühiskonnas, tuues hulgaliselt näiteid juba muutunud raamatukogudest välismaal. Arvutispetsialistid arvasid, et edaspidi võib piltlikult öeldes raamatu saatel uinumise asemel kasutada hoopis sülearvutit, mis toob kogu maailma tarkused korraga koju kätte hulga kiiremini kui raamatud. Raamatu ja raamatukoguhoidja kaitseks astusid välja riigikogulane A. Tarand, TTÜ õppejõud V. Mägi, arst V. Siirak, Viljandi Paalalinna gümnaasiumi direktor V. Hunt ja L. PiiberTartu linnavalitsuse haridusosakonnast. Arutelu kokku võttes jäi kõlama, et raamatud ja raamatukogud ei mineta oma väärtust ka uues, automatiseeritud ühiskonnas. Nende tähtsus kasvab koos arvutiseerimisega eeskätt maal, et aidata sealseid inimesi kiiremini orienteeruda virtuaalses maailmas. See eeldab arvutite olemasolu tingimata raamatukogudes, sest maainimene endale neid niipea koju soetada ei jõua. Loomulikult jääb selle tehniseeritud rolli kõrval raamatukogule tema senine piirkonna elanikele lugemisvara ja info kindlustamise ning üha suurenev paikkonna kultuurielu edasikandja roll.

Kui esimene arutlusteema hõlmas kõiki Eesti raamatukogusid, siis teine oli seotud ainult rahvaraamatukogudega, s.t. maakonna-, linna- ja külaraamatukogudega.

Euroopa Liit ja raamatukogud

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu koolitustoimkonna poolt korraldatud mõttevahetusel käsitleti meie rahvaraamatukogude arenguvõimalusi, pidades silmas seoseid Euroopa Liiduga, Põhjamaadega ning oma vabariigi ulatuses. Teavitati, et Euroopa Liit on käivitanud endiste sotsialismimaade rahvaraamatukogude abistamiseks arenguprojekti, mis hõlmab ka Baltimaid. Eestit esindab seal kolm raamatukogutöötajat. Tutvustati projekte, mida on Euroopa Liidul üldse raamatukogudete välja pakkuda. Suurt abi on meie raamatukogudele osutanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu raamatukoguhoidjate täienduskoolituse ja stazeerimise organiseerimisel. Räägiti ka rahadest, mida meie oleme saanud mitmeteit fondideit raamatukogude arendamiseks. millest suurim oli 2,5 miljonit krooni Avatud Eesti Fondilt raamatukogude automatiseerimise käivitamiseks. Paranenud on raamatukogude ruumide olukord. 1996. aasta jooksul said uued või paremad ruumid 27 raamatukogu, mis läks kokku maksma ligemale 25 miljonit krooni, millest kohalike omavalitsuste kanda oli 11 miljonit krooni. Riigipoolne osa raamatukogudele kirjanduse muretsemiseks on suurenenud aasta-aastalt, ulatudes 1997. aastal 14 kroonini elaniku kohta, millest üha kallinevate raamatute tõttu jätkub siiski ainult teatmeteostele ja väga vähesel määral ka muule kirjandusele. Omavalitsustepoolne osa peaks olema sellest suurem, et rahuldada elanike vajadusi, sest üharohkem hakkavad ka meie raamatukogud väärtustuma kui elanike eluaegse õppimise kohad. See omakorda esitab raamatukoguhoidjaile suuremaid nõudmisi nii oma teadmiste täiendamise, ühiskondliku aktiivsuse, info valdamise ja edastamise, paikkondliku kultuuri säilitamise kui palju muu seisukohalt.

Raamatukogu kui kohalik info- ja kultuurikeskus

Oli meeldiv, et raamatukogutöö kohta avaldasid oma mõtteid raamatukoguhoidjate endi kõrval ka omavalitsuste esindajad. Rapla linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Valter Uusberg rääkis äsja uutesse ruumidesse kolinud Rapla maakonna keskraamatukogust kui kultuurikeskusest. mis on suhtlemis- ja töö keskkonnaks linnarahvale ja millelt oodatakse eeskätt aktiivset tööd noortega. Põlva maavalitsuse kultuuriosakonnajuhataja Peeter Aas oli hästi kursis oma maakonna raamatukogude tööga, ta külastab iga raamatukogu vähemal kord aastas. Tema arvates peab raamatukogu olema ees kätt avalik infokeskus. Ta tegeleb ka ise sellega, vahendades maavalitsuse infot raamatukogudele ja vastupidi. Maavalitsuses on valminud maakonna raamatukogude arengukava. Harju maakonna Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma valutas südant oma valla viie raamatukogu pärast mille arvelt võimuletulnud volikogu kavatseb hakata kokku hoidma. Ta leidis. et kui valla eelarvest kulutatakse kultuurile ainult 8%, millest raamatukogude osa on 4,5%, siis ei tohiks neilt küll enam midagi ära võtta. Vastasel juhul sureks küla kultuurielu päriselt välja. Ta kutsus üles raamatukogutöötajaid end rohkem märku andma, et mitte ärimeeste varju jääda. Eks raamatukoguhoidjatele olegi omane olnud liigne tagasihoidlikkus oma töö ja elu väärtustamisel, millest tuleb lahti saada, et muutuva ühiskonna tõmbetuules püsima jääda.