« Tagasi

Raamatukogus avati ehtenäitus

Raimo Metsamärt Vali Uudised (2018), 6. juuli, nr. 51, lk. 5.

Esmaspäeval, 2. juulil ehk päev enne lapiseltsi näitust sätiti vaatajatele imetlemiseks klaasi taha ka Katrin Põdra ehete näitus, mis kannab pealkirja „Sündinud helmeste tähtkujus."

Tegelikult jagub loomingut nii raamatukogu fuajeesse kui ka saali, sest fuajee vitriinides on endale koha leidnud nii heegeldatud kui traadist ehteid, aga ka makrameed ehk tegelikult on väljapaneku hulgas ka 14 aastat tagasi valmistatut kui ka päris uusi ehteid, saali vitriinid on aga okupeerinud helmestikandis ehted.

Kuna Katrin Põdra looming on omanäoline ja kallim ka, siis teda laatadel kaubitsemas ei näe. Tegelikult on ka tema ehete näituski omaette fenomen, sest sellistki sündmust ei juhtu just iga päev (või aasta?). Küll aga leiab tema tööd üles näoraamatu kaudu ja saab endale sobivat ka tellida, kui on sobiv kivi või värv täpselt teada. Tellimuse peale tehtud ehteid näitusel ei näe, sest need elavad juba oma uut elu õnnelike omanike dekolteedel. „Praegusel näitusel on võimalik vaadata ka aga ühte ehete sarja „Muhu triip 2," mis on spetsiaalselt Lee Reinula loodud Muhu kleitide juurde valmistatud," sõnab Katrin Põdra. Tema sõnul on nii ehted kui kleidid jõudnud kodumaalt kaugele ehk käinud juba ära ka ltaalias. Number 2 aga näitab, et tegemist on teise kollektsiooniga, kuna esimene kollektsioon leidis uue omaniku Kasahstanis. Teise kollektsiooni kleitidest ja ehetest on valminud ka fotod ja peagi peaks nad teiste rahvuslikus võtmes moeloojate kõrval ilmavalgust nägema Eesti Moekunstnike Liidu kataloogis.

Soovi korral saab Põltsamaa raamatukogu näituse eksponaate ka osta. „Mitte kõiki!" ruttab Katrin kinnitama, sest on paar ehet, mida ka kõigest kauplemisoskusest hoolimata endale ei saa. Üheks selliseks erandiks on näiteks saalis asuv ehe, mis kannab nime „Põhjala valgus" ja kus on kasutatud obsidiaani. Seegi ehe on kodust kaugele rännanud ja juba USA näitusel ära käinud.

Ka suur ehe ei kaalu palju

Kui vanasõna ütleb, et ega kaks kõva kivi head jahu ei jahvata, siis kiviusku Katrin ja looduslikud kivid näikse omavahel sobivat küll. Teinegi vanarahva pärimus ei taha hästi paika pidada, sest kui kingsepp käivat katkiste jalavarjudega ja rätsep räbalate riietega, siis Katrin kannab oma ehteid küll. „Praegu ei ole küll midagi kaela panna, sest kõik on näitusel," hakkab ta naerma ja näitab ühte järelejäänud ehet, mida ikka külge riputada andis. Kuigi ehteid on tavaliselt koduski palju, ei ole Katrin Põdra mitte nagu "Kääbiku" raamatu Smaug, kes hiigelsuure varandusega üksi elas, seda kiivalt omale hoidis ja kohe ka üheainsa kullatüki kadumist märkas. Ehted ongi kandmiseks mõeldud, aga tegija käekiri ja ainulaadsus võimaldavad sellist ehet hoobilt teiste seast eristada küll. Makrameetehnikas valmistatu on kerge, sobib suviseks kasutamiseks ja ei karda märjaks saamist, uhke diadeem aga sobib pidulikele üritustele. Kui uhke pidu aga vallatuks kisub ja ehte omanik basseini peaks kukkuma, ei vii ehe, kus on kive kasutatud, teda siiski põhja. „Mõni aasta tagasi valminud 26 hematiidiga kaelaehe kaalus küll 300 grammi," kinnitab Katrin. Tema sõnul on ka Eesti randadestki võimalik kive leida (näiteks kuukivi), aga siis peab oskama seda üles leida ja ka kivi sisse nägema. Lihtsam on aga kasutada tänapäeva internetiajastut ja tellida kivid kohale laiast maailmast, näiteks lndiast.

Ehete näitust saab raamatukogus vaadata 29. augustini.