« Tagasi

Carl Schmidti Majas kohtusid piirkonna mälumängurid

Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2016), 26. oktoober, nr. 82, lk. 1.

Põltsamaa piirkonna mälumängurite esimesel jõukatsumisel, 21.  oktoobril Carl Schmidti  Majas, kohtusid kaheksa piirkonna võistkonda.

„Viimaks saab ometi  küpseks raamatukogu poolt  küpsenud idee, hakata korraldama ettevõtetevahelist  mälumängu," tervitas Rutt  Rimmel kohaletulnud kilvareid. Tema sõnul on plaanis teha mälumängust traditsioon, millega alustada igal aastal raamatukogu päevi. 

Esimese mälumängu küsimused ongi suures osas seotud Põltsamaa linna juubeliga. „Sel korral võidavad kõik," sõnas Rutt Rimmel, sest Põltsamaa Felixi, E- piima, Uue Apteegi, kultuurikeskuse, Jaak Valdre ja keskraamatukogu poolt väljapandud auhindu jagus igale võistkonnale.

Avavõistlus oli igati meeldejääv, sest küsimusi esitas lvo Linna. „Ma olen väga  õnnelik, et saan täna teile küsimusi esitada," sõnas armastatud laulja ning mälumänguhuviline lvo Linna. Tema sõnul kiikas ta enne küsimuste lehele ja oleks  umbes pooltele vastamisega kimpu jäänud.

Kohe esimene küsimus oli  väga huvitav, sest puudutas  meie lauluisa Karl August  Hermanni. Nüüd aga ei tulnud juttu muusikast, vaid tema poolt loodud uutest sõnadest, mida on kokku pea 140. Tänapäevasesse kõnepruuki on jäänud püsima ca 40 sõna, loetelust tuli ära arvata 5. Esitame siin  sõnad, proovige kas arvate  ära: male, saatkond, mõrv,  sünnipäev, helilooja, naasma, embama, ulme, kiivus,  tarvik, näidend, asula, märkmik ja vestmik. Õige vastus on: saatkond, sünnipäev, helilooja, kiivus ja näidend.  

Kõik küsimused ei tulnud  aga kaugeltki paberilt, sest mekkida sai ka erinevaid juustusorte, et sealt koorene juust välja valida. Lähenevat jõuluaega ja aastavahetust  silmas pidades oli igati paslik  küsimus, kus sooviti teada,  millisest riigist on pärit laulu „Küll on kena kelguga ..." viis. Paljudele üllatuseks oli selleks riigiks Ukraina ning sellest andis teada ka mitmest lauast kostev pettumusohe, õige vastuse andnud tõid kuuldavale aga rõõmurõkatuse.

Et ennemuistsel ajal elu just meelakkumine ei olnud,  seda teame me arvatavasti igaüks. Et aga Riia kindralkuberner keelas 1718. aastal ära meestel ja naistel koos  saunas käimise, saadi teada ühest järgnevatest küsimustest. „Ei tea, mida ta küll  mõelda võis, et sellise mõtte  peale tuli," oli ka lvo Linnal  põhjust imestamiseks.

Küsimustesadu aga jätkus - näiteks saadi teada, et 18. sajandi alguses  oli Põltsamaa kihelkonnas  enam levinud naisenimeks  Mari, noore talisportlase  stipendiumi sai Marten Liiv  (kõikidest laudkondadest  saabusid õiged vastused) või  et Põltsamaa rajooni ajaleht  kandis nimetust Kiir.

Mälumängu lõpp läks  aga nii põnevaks, et võitja  selgitamiseks tulid käiku ka 2 lisaküsimust. Lõpuspurt oli kõige tugevam Kunstiseltsi naiskonnal, kes võistlesid järgmises koosseisus: Ethel Hakkaja, Milvi Ratas ja Erika Sari.

Õhtu lõpetuseks tuli lvo Linnale lavale seltsiks ka Anti Kammiste, kellega koos esitasid nad kohaletulnuile  mõnusat tantsumuusikat.