« Tagasi

Lapsed vormisid mõtted muusikast kirjasõnasse

Toomas Reinpõld  Vooremaa (2015), 8. oktoober, nr. 115, lk.8.

Tänavu korraldati Põltsamaa raamatukogus maakondlik laste muusikateemaliste kirjutiste võistlus.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu lastekirjanduse spetsialisti Nelli Orgmaa sõnul otsustati   Põltsamaa raamatukogus tähistada tänavust muusika-aastat maakonna põhikooliõpilaste   muusikateemaliste kirjatööde võistlusega. Konkurss "Minu muusika" kuulutati välja juba kevadel. Selle korraldajad soovisid, et lapsed väljendaksid   muusikateemalistes juttudes oma suhtumist muusikasse, oma lemmikmuusikasse ja -muusikutesse, kirjutaksid meeldivamatest muusikaelamustest ja kõigest muusikaga seonduvast. Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 4. september.

Põltsamaa lapsed kõige aktiivsemad

Tähtajaks laekus võistluse korraldajatele 51 tööd. Kõige rohkem oli osalejate hulgas neljanda ja viienda klassi õpilasi,   mõned kolmanda klassi lapsed, üks 6. klassi laps ning kaks 9. klassi neidu. Mõlemad 9. klassi õpilased -Katariina Noomägi ja Laura lkmelt - olid väga tublid. 

Kõige rohkem võistlustöid laekus Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastelt, kuid neid oli saadetud ka Maarja põhikoolist ja Pala koolist ning üks töö jõudis korraldajateni Aidu raamatukogu vahendusel. Võistlustöid asusid läbi vaatama Põltsamaa raamatukogu lasteosakonna töötajad Kristel Rohtla ja Viivi Tell ning Põltsamaa muusikakooli klaveriõpetaja Taimi Geraštšenko.

Võistlustöid oli komisjoni liikmete sõnul väga huvitav lugeda. Oli nii pikemaid kui lühemaid töid, kõige lühemad vaid mõne lauselised. Märkimist väärib, et kõik kirjatööde autorid olid muusikahuvilised lapsed. Paljud neist õpivad muusikakoolis või laulavad mõnes kooris.

Muusika puudutab paljusid

Mõned kirjutajad on osalenud lauluvõistlustel. Gerda Pruus kirjutab näiteks sellest, kuidas ta ostrovas kontserdil käis, Andre Jalajas jagab aga muljeid Austrias toimunud muusika- , vee-ja laseršõult.

Lastele meeldivad ka ingliskeelsed laulud, mis annab  tunnistust nende heast keeleoskusest. Žüriile oli üllatuseks, et selliste noorte lemmiklauljate  kõrval nagu Getter Jaani, Tanel  Padar, Ott Lepland jt olid nimetatud ka Marju Länik ja Tõnis Mägi.

Muusikat kuulavad tänapäeva  lapsed ja noored ka telefonist ja  arvutist. Nii mõnegi võistlusel  osalenud lapse soov on saada  lauljaks või professionaalseks muusikuks.

Poolesajast võistlustööst valiti välja 25, mis 1. oktoobril Põltsamaa raamatukogus toimunud  paremate tunnustamisel ette  loeti. Kõik tublid kirjutajad said  kingituseks raamatu.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi 9. klassis õppiva Katariina  Noormägi sõnul otsustas tema  võistlusel osaleda seetõttu, et  muusika puudutab teda väga. Ta on nüüdseks juba kümme aastat muusikaga tegelenud ning lõpetanud muusikakooli, kus õppis vioolat ja viiulit.

Katariina Noormägi kuulis võistlusest alles augusti lõpus, kuid otsustas siiski osaleda, sest  selline konkurss on tema arvates armas ja kodune. Tüdruk avaldas lootust, et kui nooremate klasside õpilased vanemate klasside võistlustöödega tutvuvad, saavad nad ehk innustust muusikakoolis õppimiseks ja muusikaga tegelemiseks. Vaatamata tõsisele muusikahuvile, ei  taha Katariina professionaalseks muusikuks saada, vaid näeb  muusikat tulevikus oma hobina. 

Aidus elav 9. klassis õppiv  Laura lkmelt lausus, et tema sai  võistluse kohta infot Aidu raamatukogust, kus käib raamatuid laenamas. Laura sõnul oli tal  küll kunagi plaanis muusikakooli minna, ent see plaan ei ole  teostunud, aga praegu mängib ta juba teist aastat kitarri. Alguses juhendas teda pühapäevakooli  õpetaja, nüüd õpib ta kitarri iseseisvalt.

Võistlustöid hinnanud žürii  liikme Taimi Geraštšenko sõnul  oli temal laste töid väga põnev  lugeda, sest sai teada, mida  lapsed muusikast arvavad. Talle  on paljud osalenud ka vähemalt  nime- ja nägupidi tuttavad.  Muusikaõpetaja nentis, et me  kõik vajame muusika kaudu  tekkivaid emotsioone, kuulaku  keegi meist siis Metsatöllu või  osalegu punklaulupeol.

Võistluse tublimad

Laura lkmelt , Kristo lvask , Taury Kiipus , Kevin Gert Kõrgesaar,  Mati Mansberg , Katariina Noomägi, lmre Nõmm,  Endo Põldaru,  Aliis Timm

Lapsed muusikast

Muusika on inimesi läbi ajaloo  ühendanud ja sidunud. Muusika  valik aitab inimesel mõista inimest, aitab leida ühised keeled ja hoiab ning kallistab hinge. Ma  arvan, et elu kõlarid on muusika.  Looduse muusika meenutab elu  ilu igal hommikul ja õhtul silmi  sulgedes saadab sind unne. Minu jaoks on muusika vabaduse ja  armastuse nägu. Laura lkmelt, 9. klass

Minu meelest teevad ka linnud  muusikat. See on nii kaasahaarav. Kodus ma vahel vilistan  mingit viisi järele, aga teiste  meelest on see lihtsalt vilistamine, minu jaoks on see muusika.  Ramona-Keit Gusseinov 4. klass 

Muusika on minu jaoks midagi  sellist, mida sõnadega ei saa väljendada.  Maarja Katariina Kerge 5. klass

Juba päris väikesena meeldis  mulle muusikarütmis kõristada,  sahistada ja koputada. Muusikaga tegelemisest ongi saanud  minu suur ja põnev ajaviide ja hobi.  Anel Volmer 3. klass

Käisin emaga punklaulupeol  Rakveres. Panime selga vastavad  riided ja värvisime juuksed eri  värvidega. Paljudel olid juuksed lausa püsti peas. Ketid rippusid inimestel küljes. Olid lahedad. Lauldi, visati näppe ja tantsiti. Seal osalesid nii vanad kui noored. Taury Kiipus 4. klass

Hea tuju retsept on pill kätte võtta ja mängida. Loomulikult aitab ka laulmine. Imre Nõmm 5. klass

Meie suguvõsas tegeletakse väga palju muusikaga. Mängitakse kitarri, klaverit ja lauldakse. Arvan, et mina olen saanud oma  armastuse muusika vastu juba  geenidega kaasa. Olen proovinud teha muusikat ka arvutis, aga see ei tule mul hästi välja, pean seda veel õppima. Jakob Vilhelm Maikalu, 4. klass

Nüüd, kui esimene klass muusikakoolis on lõpetatud, olen  rahul, et suudan juba noote  lugeda ja klaveril mängida. Tänu  õpetaja Jutale olen nii kaugele jõudnud. Samas on hinges  väike rahutus, sest õpetaja läks  pensionile ja pean harjuma uue  õpetajaga. Ma ei tea, kuidas  mul edasi läheb. Tore oleks koos  perega kunagi pilli mängida. See  on minu unistus. Kevin Gert Kõrgesaar 4. klass