Jüripäeval sai raamatukogus pimesi kohtuda roositeemalise raamatuga
Helve Tamm Vali Uudised (2015), 29. aprill, nr. 31, lk. 4.
Läinud nädalal jüripäeval, 23. aprillil, peeti Põltsamaa raamatukogus rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva, mis tõi toredaid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele.
Kõnealune päev algas raamatukogus juba päris hommikul. Nimelt said Põltsamaa ühisgümnaasiumi väikesed lapsed, teisest kuni viienda klassini, osa muinasjutuhommikutest. Kuulati muinasjutte ning saadi teada, kust on üldse raamatu ja roosi päev alguse saanud Teadaolevalt oli 23. aprill Kataloonias juba 1436. aastal roosipäev. Sel päeval vahetasid armsamad, sarnaselt valentinipäevale, omavahel kinke. Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1920. aastal. Erinevad andmed räägivad, et kas aastal 1923 või 1926 hakati sel päeval Kataloonias esmakordselt vahetama raamatuid. Teine versioon ütleb, et nimetatud idee tuleb hoopiski Barcelona raamatukaupmehelt, kes raamatute müügi tõstmise tarbeks juurutas uue kombe. Nimelt kinkisid naised oma mehele raamatu ja mehed andsid omalt poolt selle eest naisele roosi. UNESCO kuulutas aga 1955. aastal 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Praeguseks toimuvad kõnealused päevad kõikjal üle maailma. Korraldatakse neil päevil siis raamatute laatu või teisi kirjandusega seotud üritusi. Näiteks Hispaanias korraldatakse sel puhul kahepäevased lugemismaratonid. Ette loetakse Miguel de Cervantese raamatut „Don Quijote". Suurbritannias ja lirimaal tähistatakse seda päeva aga hoopiski märtsi esimesel neljapäeval, et see ei langeks koolides lihavõttevaheajale. Ka Rootsis tõsteti see päev samal põhjusel ettepoole,13. aprillile. Eestisse on raamatu ja roosi päev jõudnud 1998. aastal ning seda tähistatakse ka Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ajal.
Pimekohting raamatuga
Lisaks muinasjuttude kuulamisele oli kirja pandud päeval raamatukogus võimalik teha läbi ka pimekohting raamatuga. Ja seda nii laste- kui ka täiskasvanute osakonnas. See tähendab, et iga külastaja võis soovi korral laenutada endale paberisse peidetud raamatu. Millise lugemisvara keegi juhuslikkuse meetodil endale sai, selgus alles kodus.
Raamatukogu töötajad märkisid, et kõik peidetud raamatute pealkirjad olid ühel või teisel moel seotud roosidega. Kokku tuli neid suisa üle neljakümne. Oma võrratu panuse päeva õnnestumisse andis samuti Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus, kus mobiilse noorsootöö eestvedaja Merle Vahti juhendamisel valmistati hulga kauneid kunstroose, mida raamatukogu väisajatele lahkesti jagati. Rooside ja lasteosakonnas n-ö pimekohtingu jaoks raamatute pakkepaberite meistriteks olid Lustivere ja Adavere põhikooli ning Aidu lasteaia-algkooli lapsed. Suur tänu neile kõikide poolt. Elevust tekitav hommik lasteosakonnas päädis vestlusega lastekirjandusest, millest võtsid osa meie gümnaasiumi õpilased ja külalised Soomest Kokemäelt. Üle ega ümber ei saa minna samuti juba traditsiooniks kujunenud potilillede rohevahetusest. Oli mitmeid inimesi, kes tõid raamatukokku oma taimi, kes ei mahtunud enam tuppa ära või oli nende arv kodus üetanud vajaliku piiri. Oli ka neid, kes just nimelt tahtsid oma kodu kaunistama uusi taimi ning leidsid neid nüüd sealt.
Allikad toovad tervist
Täiskasvanutele korraldati aga salongiõhtu, kus allikate ja metsamarjade tervistavast mõjust vestis Kristel Vilbaste ning sõnade väest kõneles rahvaluuleteadlane ja regilaulude propageerija Mikk Sarv. Tuleb tunnistada, et mõlema ettekandja jutt oli tõsiselt põnev. On näiteks üllatav, et meie väikses Eestis on allikaid teadaolevalt 15 000, neist umbes 4000 on suuremad ja neist omakorda tuntumaid orienteeruvalt 100. Vilbaste möönis, et kahjuks on mitu allikat juba kadunud ning kindlasti on neidki, mida pole veel üles leitud. Tuntumad allikad on tema teatel need, mille kohta on aegade jooksul rahvasuus liikunud kõikvõimalikke legende ja lugusid. Päris palju on selliseid, mis seotud tervendamisega, kuid on ka neid, mille vesi tegevat inimese nooreks. Kes soovib allikavee võimu ja väge enda peal proovida, saab raamatukogust laenutada Vilbaste allikate kohta kirjutatud raamatut ning kõike ise järele proovida. Ka on tema sulest ilmunud raamat jõhvikast. Sealtki leiab palju huvitavat ja harivat. Mingil juhul ei saa minna mööda tema ema Elleni päeviku põhjal trükivalgust näinud raamatust „Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis".
Regilaulus peitub loitsu vägi
Mikk Sarv tõi välja tõsiasja, et regilaul pole lihtsalt niisama sõnade ritta seadmine, vaid see kandis meie esivanemate ajal endas suurt sõnalist väge. Kannab praegugi. Seda saab kasutada isegi tervendamise juures, on nagu tervendamisloits. „Igasugune regilaul on sõnum, loits. Väga kummaline on, et tihtipeale läheb see loits ka täide. Minu esimene vapustav kogemus sellest, kuidas loits täide läheb, oli või tegemisel. Kes on näiteks kolmeliitrises purgis proovinud võid kokku loksutada teab, et mõni kord läheb see kokku, mõnikord mitte. Aga see, kuidas neisse loitsudesse on tõeline jõud ja vägi sisse pandud ... mina avastasin selle 1970. aastal. Nägin seda oma vanatädi juures, kui tema laulis regilaulu või tegemisel," meenutas ta. Tema sõnul on praegugi võimalik loitsusid mingit tegevust tehes kasutada või isegi endale tervist sõnadega manada. Ta nentis, et me peaks igal päeval natuke laulma ja õpetama juba oma lapsi seda tegema.
Ilus traditsioon ei lõpe
Raamatukogu direktor Rutt Rimmel märkis päeva lõpetuseks, et meiegi raamatukogu on kõnealust päeva püüdnud juba mitu aastat elus hoida ning pakkuda inimestele iga kord midagi toredat ja võimaluse korral uut. Tänavu oli meil selleks uudsuseks pimekohting raamatuga. „Meil on kaks suuremat sündmust aastas. Kevadel on siis raamatu ja roosi päev ning sügisel, oktoobris, raamatukogupäevad. Aegade jooksul on meil raamatu ja roosi päevad olnud isegi kahe- ja kolmepäevased. Sel aastal tegime selle ühepäevasena. Oleme varem raamatulaatasid teinud ja roosiaiandiga koostöös taimi pakkunud," rääkis Rimmel. Võib julgelt öelda, et selle aastane raamatu ja roosi päev oli igal moel edukas ning pakkus kõikidele külastajatele midagi.