Ilmus esimene raamat Põltsamaa raamatukogude ajaloost
Taavi Kelder Vali Uudised(2014), 15. oktoober, nr. 78, lk. 1,2.
Trükimusta näinud kõvade kaantega üllitis pealkirjaga "Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse" räägib tänase Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu saamisloost ning Põltsamaal tegutsenud raamatukogudest alates 18. sajandist kuni tänapäevani.
Raamatukogude ajalugu Põltsamaal on pikk ja muljet avaldav, ulatudes perioodi, mil Põltsamaa koguduse õpetajaks oli pastor August Wilhelm Hupel (1737-1819), kes teadaolevalt rajas Põltsamaale ka Eesti esimese üldharidusliku sisuga lugemisseltsi ehk lugemisringi 1772. aastal. Eraldi raamatukoguruumi seltsil tollal siiski veel polnud ning kasutusel olnud raamatud ja ajakirjad liikusid lihtsalt seltsi liikmete hulgas käest kätte. Hupel juhtis raamatute tellimist ja esitas liikmetele arveid. Raamatud hangiti peamiselt Riia raamatukaupmehe ja -kirjastaja Johann Friedrich Hartknochi vahendusel, harvem osteti kirjavara otse Saksamaalt. Lugemisseltsi käsutuses olnud pidevalt umbes poole tuhande köite ringis saksa-ja prantsuskeelseid väljaandeid, kuhu kuulus nii reisikirju, biograafiaid, ajalooalaseid teoseid, õpperaamatuid, luulekogusid, romaane kui ka perioodilisi väljaandeid.
Eesti raamatukogude tekkelugu ja minevikku on mõistagi uuritud juba pikalt ning ilmunud on ka mitmeid vastavateemalisi raamatuid, ent konkreetselt Põltsamaa raamatukogude ajaloost polnud siiani veel ühtki raamatut koostatud. Raamatu ühe koostaja, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktori Rutt Rimmeli sõnul on Põltsamaa raamatukogude minevikust uurimistööd tehtud juba varemgi -raamatukogu ajaloost on saadud teada palju uusi fakte, sündmusi ning kogutud kokku oluliste isikute eluloolisi andmeid.
"0leme Põltsamaa raamatukogude ajaloo uurimisega tegelenud juba aastaid. See on olnud aastatepikkune protsess, millest on võtnud osa enamik meie raamatukogu töötajaid. On käidud arhiivides Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Viljandis, töötatud läbi raamatukogus olevaid dokumente, vesteldud inimestega - nii endiste töötajate kui ka lugejatega, kogutud fotosid muuseumidest, arhiividest ja eraisikutelt. Konkreetseks muutus töö aasta tagasi, kui hakkasime kogutud materjali looks kirjutama," rääkis Rutt Rimmel.
Samas ei saa veel nüüdki, pärast raamatu ilmumist, öelda, et kõik on uuritud ja selge -Põltsamaa raamatukogu ajalugu pakub uurimisainet edaspidigi.
"Aeg-ajalt tuleb raamatukogu ajalugu jälle uuesti huviorbiiti ning siis käiakse ja otsitakse raamatukogu ajaloo valgetele laikudele sisu. Kui Põltsamaal raamatukogu 1945. aasta sõjamöllus ära põles, siis põles tules ka küllalt palju dokumente. Nii on algaastatest teada vähem, lähiminevikust materjali aga küllaga. Et oleks huvitavam lugeda, põimisime raamatusse sisse ka ajalehekatkeid ja inimeste ütlemisi, lisasime palju fotosid ja muud illustreerivat materjali. Seadsime raamatut koostades endale eesmärgiks, et raamat ei oleks liialt teksti- ja faktirohke ning pakuks huvi ka laiemale lugejaskonnale," kõneles Rutt Rimmel raamatu tekkeloost.
Raamatu esimene osa käsitleb esimesi raamatukogusid Põltsamaal. Selles on juttu ka August Wilhelm Hupeli lugemisseltsist, kuid ka karskuskuratooriumi raamatukogust, Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi raamatukogust, Põltsamaa Kodanike Klubi juures tegutsenud raamatukogust, Liivimaa Saksa Seltsi Põltsamaa osakonna raamatukogust, Põltsamaa Seltskondliku Ühisuse raamatukogust, Põltsamaa Eesti Naisseltsi lugemislauast ja kooliraamatukogudest. Teises osas on juttu praeguse raamatukogu ajaloost - kuidas Põltsamaa Lugemisringi raamatukogust 20. sajandi algul on saja aasta jooksul saanud Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ehk perioodist alates aastast 1914 kuni aastani 2014. Siia alla mahub ka hulganisti foto- meenutusi viimastest aastakümnetest, väljavõtteid ajalehtedes ilmunud artiklitest, ülevaateid kirjanike kohtumistest lugejatega, näitustest, raamatukogutöötajate poolt ette võetud reisidest ja paljust muustki huvi pakkuvast.
Viimane peatükk teeb juttu raamatukogu asukohast aja jooksul - raamatukogu on Põltsamaal asunud mitmes kohas ning praegune asukoht aadressil Veski tänav 3 on koht, kus raamatukogu on olnud, kust ta aegajalt mujale kolitud ning kuhu ta ikka ja jälle on tagasi kolitud. Raamatu lõpus on toodud lisadena nimekiri raamatukogu erinevatest asukohtadest Põltsamaal, juhtidest ja töötajatest, samuti Põltsamaa linnas ajaloo vältel tegutsenud erinevatest raamatukogudest, praeguse raamatukogu eelkäija erinevatest nimedest alates Põltsamaa Lugemise Ringi raamatukogust, lõpetades Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga. Valikbibliograafia sisaldab 871 kirjet aastatel 1914-2014 ilmunud artiklitest raamatukogu kohta.
Raamatu avasõnas (lk 3) nendib Rutt Rimmel:
"Raamatukogu nimi on aegade jooksul muutunud, muutunud on ka raamatukogu roll ühiskonnas. Kuid põhieesmärk -lugemisvara vahendamine - on jäänud. Lugejale ongi kõige tähtsam, et raamat või info oleks kättesaadav, teenindustase hea ning keskkond meeldiv." Tuleb loota, et seoses ajakohaste, arvutiekraanilt loetavate raamatute käibele tuleku ning üha laialdasema levikuga raamatukogude roll ühiskonnas ka edaspidi samaks jääb ning et raamatukogu jääb edasigi oluliseks institutsiooniks lugemisvara vahendamisel.