Põltsamaa valla raamatukogude ühendamine tõi kaasa tulise diskussiooni
Helve Tamm Vali Uudised(2011), 18. veebruar, nr. 14, lk. 3.
Kolmapäeval Põltsamaal keskraamatukogus maakonna raamatukogutöötajatele toimunud seminaril tõsteti teravalt üles meetod, kuidas Põltsamaa valla juhtijad oma otsuseid teevad ja neid ellu viivad. Teemaks oli kolme valla raamatukogu ühe mütsi alla ühendamine. Asjast andsid ülevaate Põltsamaa valla haridus- ja kultuurinõunik Silja Peters ja vallavolikogu alatise kultuuri-, spordi- ja külaelukomisjoni esi- mees Margus Metsma.
Põltsamaa vallavolikogu võttis möödunud aasta novembrikuu istungil vastu otsuse liita alates 1. jaanuarist 2011 Adavere, Esku ja Lustivere raamatukogud ning panna need Adavere raamatukogu juhtimise alla. Eesmärgiks oli ühtlustada asutuste tegevust.
Seminaril osalenud raamatukogutöötajate pahameele tingis siinjuures mitte ühendamise idee ise, vaid meetod, kuidas protseduuri läbi viidi. Nimelt ei vaevunud vallaasjade otsustajad enne nimetatud otsuse tegemist raamatukogutöötajatega läbi rääkima, et uut olukorda arutada ja tutvustada. Omavahel pole isegi siiamaani selgeks räägitud töökorralduse muutused, lisandunud töökohustused ja kaugemad eesmärgid, kuhu ühendamine peaks välja jõudma. Kuigi liitumise jõustumisest on möödas juba ligi kaks kuud, pole kolme valla raamatukogutöötajaga sõlmitud uusi töölepinguid või töölepingulisasid. Nende tegemiseks tuleks aga istuda ühise laua taha. Nagu Adavere raamatukogu ja paberite järgi kolme kogu üldjuht Tiina Kull märkis, sellist ühisarutelu pole veel olnud. Paljud raamatukogutöötajad, sealhulgas Jõgeva maakonna keskraamatukogust, said kolleegidega toimuvast teada aga alles ajakirjanduse vahendusel.
Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel märkis, et Põltsamaa vallavanem hakkas kõnealusel teemal rääkima 1. veebruaril, siis, kui direktor ise pärast ajalehest loetud artiklit talle arupärimiseks helistas. Tegelikult oleks raamatukogutöötajate sõnul liitmise idee elluviimiseks ühised arutelud, nõupidamised ja teadmiste kogumised pidanud algama juba aasta või poolteist enne lõpliku otsuse tegemist.
Seminaril osalenud kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus kõneles, et väiksemate asutuste ühendamine üheks üksuseks pole sisuliselt sugugi halb mõte, sest sellist asutust on kergem hallata ning lõppkokkuvõttes tuleb ta kasuks kõikidele. Nii pole ka Põltsamaa valla otsus juriidiliselt ega ideeliselt sugugi taunimist väärt. Kõik on JOKK ehk juriidiliselt on kõik korras. Veskuse sõnul on Jõgevamaal taoline liitmine esmakordne, kuid seda on mujal maakondades varemgi tehtud ja ülevaade näitab, et asutused toimivad edukalt.
"Aga see peab olema väga läbi mõeldud ja läbi räägitud. Alates kas või raamatukogu nimest. Tegelikult peaks kõik visioonid olema läbi mõeldud koos raamatukoguhoidjatega. Täiesti arusaamatuks jäi see, et kui valla poolt ühendatakse raamatukogud, siis hakatakse keerutama kõigepealt ümber nime, samas, kui kõik muud palju olulisemad nurgad on läbi arutamata. Ka tekitab praegu võetud nimi suurt segadust," kommenteeris Veskus. Tema sõnul on lõppkokkuvõtteks üldisel nimetuselgi sisuliselt oluline tähendus, kuna netis olevate raamatukogude programmis tähendab see samuti muutusi ning selleks vajalike triipkoodide muretsemine on väga kallis.
Margus Metsmale tuli isegi pelgalt nimetuse taga olev ja nagu hiljem selgus, ka otsusega kaasnevad muud probleemid, üllatusena, kuna neil teemadel polnud keegi enne sügavalt nõu pidanud ega asjatundjatega rääkinud.
Silja Peters alustas oma selgitustööd etteheitega, et volikogu istungil otsuse tegemise toimingu ehk kemplemise nime ümber avalikustamine, oli "ajakirjanduslik aktsent", mida ei tasuks üldse tõsiselt võtta.
"See oli volikogu otsus ja nüüd tuleb selle otsusega edasi elada ning seepärast pole mõtet enam sel teemal edasi diskuteerida," püüdis Peters edasisi päringuid elimineerida. Tema vastuväited esitatud küsimustele tõid selgelt välja tõsiasja, et tegelikult on enne liitmisidee volikogusse otsustamisele toomist tehtud liiga vähe eeltööd. Ka ei osanud või ei suutnud vallavolikogu süüvida teemasse ning näha olukorda sisulisest ja laiemast küljest. Selle tõestuseks on kas või fakt, et volikogu istungil ei tundnud keegi volikogu liikmetest raamatukogude tegevuse ümberkorraldamise eelnõu arutamise ajal huvi, mis raamatukogude töötajaist edasi saab, kuidas see nende tööd mõjutab jne. Seminaril jäi taas kõlama mitmeid kordi analoogsetes situatsioonides valla juhtijate poolt välja hõigatud lause: "Küll kõik kunagi paika loksub". Seekord näib, et enam ei loksu midagi iseenesest ja Jumala abil vajalikule kohale.
"Ärge arvake, et mina selle otsusega hästi elan. Ei ela," pani Peters käe südamele. Metsma väitel oli valla haridus- ja kultuurinõunik isiklikult raamatukogude ühendamise vastu.
Meeli Veskus tegi vallajuhtijatele ettepaneku võtta vähemalt nüüd kõik inimesed ühise laua taha kokku ning teha seda, mida oleks pidanud juba ammu tegema - olukorda läbi kaaluma ja arutama ning kaasama sellesse tegevusse asjatundjaid.
"Tähtis on, et saaks tegevuse käima lükata. Asi peab hakkama toimima. Tuleb vaadata, kus ja kellel tuleks nüüd koormust natuke vähendada või tegevusi ümber korraldada, sest selge on see, et liidetud asutuse juhil suureneb töökoormus vähemalt 25%. Ja see tähendab ka seda, et oma töökohustuste täitmiseks tuleb tal ringi liikuda, mis omakorda püstitab küsimuse, kas siis tuleb raamatukogu neiks aegadeks kinni panna. Raamatukogude töö eesmärk on ennekõike pakkuda lugejatele teenust ning lugejad ei tohi siin kannatada. Praegu, siin olles, pole meil kellelgi eesmärgiks kedagi rünnata, vaid panna tehtud asi toimima. Olen teinud ka ettepaneku Tiinale (Tiina Kull), et mingu ise samuti valda ja esitagu omapoolsed nägemused ja ettepanekud. Ka teie pole seda teinud," lähenes Veskus tekkinud olukorrale kaine asjalikkusega.
Silja Peters võttis küsimused - vastused - vooru kokku sõnadega: "Minu arust seisab Põltsamaa vallamaja kogu aeg ühe koha peal, see ei kao kuskile, töötajad on meil kogu aeg ühed ja samad ja alati kättesaadavad ning ka telefonid on selleks olemas. Oleme alati avatud suhtlemisele. Oleme kõikidele avatud ning alati võib meie poole pöörduda, kui mingeid küsimusi on."
Täpselt samuti on vundamendiga maa küljes kinni ka raamatukogud või muud asutused ning seal töötavate inimesteni on valla juhtijatel sama pikk maa kui vastupidi. Kõik arutelulosalejad lootsid, et taolised situatsioonid enam ei kordu ning enne otsuste langetamist hakkavad valla juhtijad tulevikus sisulisemat tööd tegema.