Nelli Orgmaa Vooremaa(2007), 13. november, nr. 130, lk. 4.

"Ei tohi istuda laua taha ja mõelda seal välja lihtsalt mingisuguseid lugusid. Tuleb süüvida iseenda lapsepõlve ja tuletada meelde, missugune oli maailm siis, missugune oli maailma lõhn, kuidas sa selles maailmas ennast tundsid, mille üle sa siis naersid ja mis sind siis nutma pani. Ainult üks laps siin maailmas saab pakkuda mulle inspiratsiooni – see laps, kes ma ise kunagi olin," on öelnud maailma parim lastekirjanik Astrid Lindgren.

Astrid Anna Emilia Lindgren sündis 14. novembril 1907.aastal talupidaja Samuel August Eriksoni ja tema abikaasa peres. Kodutalu asub Rootsimaal Smalandis Vimmerby väikelinna lähedal. Jumalakartlik kodu ja armastavad vanemad kinkisid kõigile oma neljale lapsele õnneliku lapsepõlve. Kõigist neljast õest-vennast said kirjutajad. Isa Samuel August ütles sel puhul: "Olen saanud väga kummalised lapsed: kõigi töö on seotud sõnaga. Kuidas selline asi küll ühes peres võimalik on?" Kindlasti oli selles suur osa ka isal endal, kes Astridi sõnade järgi on avaldanud suurt mõju laste isiksustele ja ka kirjanduslikule tegevusele.

Juba koolis märgati Astridi kirjutamisoskust ja kutsuti isegi Vimmerby Selma Lagerlöfiks. Just sellepärast ei söandanud ta pikka aega sulepead kätte võtta, kuigi mõnikord oli nii kange tahtmine seda teha. 

Ent lõpmatult küünalt vaka all ei hoia. Ja saatus ise mängis Astridile kirjanikuameti kätte. 1941. aastal jäi seitsmeaastane tütar kopsupõletikku ja ema jutustas tütre palve peale lugusid. Palve "Räägi Pipist!" ei tekitanud küsimust, kes see Pipi on. Jutud lihtsalt tulid ja tulid. Ühel päeval oli need aga vaja kirja ka panna. Mõne aasta pärast, tütar Karini kümnendaks sünnipäevaks, sai nendest juttudest raamat. Käsikirja koopia aga läks kirjastusse lasteraamatute võistlusele. Loomulikult andis üks korralik kirjastus selle autorile tagasi. See oli ennekuulmatu! Äkki hakkavad kõik lapsed Pipi kombel käituma. 

Aga pisik oli juba sees. Selle ajaga, kui esimene käsikiri alles kirjastuses tuuritas, jõudis Lindgren valmis teise, nimega "Britt-Mari puistab südant". See saavutas võistlusel teise koha ja alles järgmisel aastal tuli võit Pipi-raamatule. Nii see siis liikuma läkski. 1946.aastal võitis "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist" kirjastuse detektiivilugude võistluse.

Enam kui 50 aastase loometee jooksul kirjutas Astrid Lindgen end maailmakuulsaks, lugejateni on jõudnud üle 40 raamatu, mis on tõlgitud 70 keelde. Eesti lastel on neid raamatuid võimalik lugeda tänu tõlkija Vladimir Beekmanile. Enamiku raamatuid on illustreerinud eesti päritolu kunstnik Ilon Wikland. Juubilari raamatute alusel on valminud hulgaliselt mängufilme ja teleseriaale, lavastatud lugematu arv teatritükke. Astrid Lindgren on saavutanud oma loominguga kõik, mida ühel lastekirjanikul on võimalik saavutada – suure hulga autasusid ja aunimetusi, nimelised teemapargid, omanimelise asteroidi, muinasjutumaja, nimelise lastehaigla, samuti Astrid Lindgreni nimelise kirjandusauhinna. Ja loomulikult lugejate armastuse ja lugupidamise. 

Astrid Lindgreni sünniaastapäev on lastekirjanduse pidupäev. Maakonna raamatukogud tähistavad seda raamatunäitustega, Jõgeval toimuvad muinasjutuhommikud nii Jõgeva lastele kui Kiigemetsa kooli õpilastele.

Jõgeva Maakonna Keskraamtukogu lasteosakonnas Põltsamaal algas Astrid Lindgreni juubelile pühendatud ürituste ette valmistamine juba kevadel. Nimelt oli selle aasta "Suvelugemise" nimekirjas soovitus: loe A. Lindgreni raamatuid nii palju kui soovid ja jõuad. Eesmärk oli, et iga laps teaks, kes oli Astrid Lindgren. Ja lapsed lugesid päris usinalt.

Sügisel läks koos kooliga tõsiseks juubeli tähistamiseks. Oktoobris meisterdasid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi I - VI klassi lapsed spunke. Igaüks meisterdas selle Pipi lemmikmardika oma äranägemise järgi ja sellisest materjalist nagu ta ise tahtis. Praegu on spungid näitusel Põltsamaa raamatukogu fuajees näitusevitriinis.

V klassi lapsed kirjutasid jutukesed "Kui ma oleksin... (Lindgreni tegelane)." Raamatukokku saabus 17 kirjutist. Kõige rohkem meeldiks lastele Pipi olla, aga ka Karlsson katuselt oleks tore ja ega meisterdetektiiv Blomkvistilgi igav hakkaks. 

Täna avatakse Põltsamaa raamatukogu näituse- ja konverentsisaalis laste joonistuste näitus "Minu lemmiktegelane Astrid Lindgreni raamatust". Näitusel on üle 40 pildi, kus lapsed on joonistanud Pipit, Karlssonit ja veel teisigi raamatutegelasi.

13. novembril avame Põltsamaal veel teisegi näituse, nimelt lasteraamatukogus Astrid Lindgreni raamatunäituse. Siia paneme välja kõik Astrid Lindgreni raamatud ja kogu materjali, mis meil on kirjaniku kohta.

Nelli Orgmaa, 
Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja


Astrid Lindgreni raamatute TOP – 10 Põltsamaa lasteraamatukogus 
2007. aastal on Lindgreni raamatuid laenutatud 523 korda

1. Vahtramäe Emil
2. Pipi Pikksukk
3. Bullerby lapsed
4. Väikevend ja Karlsson katuselt
5. Lärmisepa tänava Lota. Lärmisepa tänava lapsed
6. Pöialpoiss Nils Karlsson
7. Meisterdetektiiv Blomkvist
8. Hakkaja Kaisa
9. Britt-Mari puistab südant
10. Rasmus, Pontus ja Lontu