Riina Mägi  Vooremaa(2006), 17. jaanuar, nr. 7, lk. 8.

Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp tunnustas möödunud reedel Tabivere Vaba Aja Keskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri- ja sporditöötajate peoõhtul mulluste tuumakamate kultuuritegude tegijaid. Anti välja ka kaks elutööpreemiat. 

Elutööpreemia vääriliseks peeti seekord kaht Vaiket — Vaike Lappi ja Vaike Orot —, kes mõlemad kündnud Jõgevamaa kultuuripõldu õige sügava jälje. Vaike Lappi teatakse eelkõige Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi asutaja, esimese direktori ja värvika jutuga giidina.

"Praegugi restaureeritakse veel asju, mida ma omal ajal külast külla käies muuseumi kokku vedasin," ütles Vaike Lapp. "Aga kui elutööst rääkida, siis osa sellest sai tehtud Palamuse kultuurimajas, kus ma enne muuseumiga tegelema asumist töötasin. See oli lõbus aeg: igal nädalavahetusel olid peod, nii et ega õieti aru ei saanudki, et tööl olid."

Vaike Lapi meelest tõusis Palamuse maa-aleviku kohta väga kõrgele kultuuritasemele sõjaeelsel ajal ehk nn vana seltsimaja aegadel. Ning ta on uhke selle üle, et ei tema ega ka ta ametijärglased pole toona paika seatud latti allapoole lasknud.

"Tööd on elus saanud teha palju ja teeks veel, sest see organ, millega ma põhiliselt leiba olen teeninud — suu —, on mul endiselt terve," ütles Vaike Lapp. "Paraku sunnivad streikivad käed-jalad mind nüüd aega põhiliselt teleka-telefoni seltsis veetma."

Vaike Oro tegi oma elutöö Põltsamaal paikneva Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu seinte vahel.

"Mul on hea meel, et ma jõudsin töötada ka Eesti Vabariigi ajal, mil vahepeal propagandaasutuse ülesandeid täitnud raamatukogud taas kultuuri- ja teabeasutusteks muutusid," ütles Vaike Oro. "Hea meel on mul ka selle üle, et mul õnnestus maakonna raamatukogdesse tööle võtta fantastilist kaadrit ning et tänu keskraamatukogu ja omavalitsuste heale koostööle on meie raamatukogud hästi korras."

Möödunud suvel alanud pensionipõlve Vaike Oro naudib — käib palju teatris, loeb mõnuga poole ööni (hommikul ei pea ju vara tõusma!) ja surfab internetis: kolleegide kingitud kiiktooliraha eest ostis ta endale koju hoopis arvuti. Ning väidab, et kui pensionär väga ei larista, saab ta endale vähemalt ühe reisi aastas ikka lubada.

Esimene ja viimane

Kultuurkapitali muusika valdkonna aastapreemiagi läks Põltsamaale: sealse muusikakooli klaveriõpetajale Taimi Geraštšenkole, kes hinnatud ka Põltsamaa kultuurikeskuse topeltkvarteti, segakoori Heli ja Kamari Haridusseltsi naisansambli ning maakondlike muusikaürituste kontsertmeistrina.

"Põltsamaa muusikakool on mu esimene ja arvatavasti ka viimane töökoht," ütles Taimi Geraštšenko. "Usun, et 33 aastat ei peaks keegi ühes kollektiivis vastu, kui tal toredaid töökaaslasi ümber poleks. Ja hukkaläinud noori, kelle üle igal pool kurdetakse, pole ma ka lähedalt näinud, sest muusikakoolis selliseid pole. Muusika õppimine ise arendab juba lastes emotsionaalset intelligentsust."

Tiina Tegelmanni puhul oli rahvakultuuri valdkonna aastapreemia eelkõige tunnustus tema Palamuse rahvamajas tehtud tööle: viimased kaks kuud on ta teatavasti juhtinud Tabivere valla kultuurielu ja Tabivere rahvamaja. Tuntuks on ta saanud eelkõige mitmete maakondlike ja üleriigiliste suurürituste eestvedajana.

"Palamusel tegutsetud ligemale 26 aastat möödusid tõusude ja mõõnadega, ent kui tehtut kokku võtta, jääb sõelale ikka rohkem positiivset," arvas Tiina ise. "Tänu sellele, et kultuurivankrit on mul alati aidanud vedada head ja targad inimesed, olen ma ise ka tegusamaks ja arukamaks muutunud."

Kuna maakond on sama ja kultuuritegijad varasemast tuttavad, tunne Tiina Tegelmann end ka Tabiveres väga koduselt. Nii, nagu ta ametisse asudes lubas, võttis ta ühe esimese asjana käsile harrastusteatri taastamise. Üleeile olidki vanad ja uued teatrihuvilised esimest korda koos.

Spordi kaudu paremaks

Spordi aastapreemia saanud SK Contra kergejõustikutreener Hendrik Lindepuu ütles, et preemia nimi on tegelikult eksitav: ühe aastaga ei saavuta ei spordis ega ka kultuuris tegelikult midagi.

"Ma olen tänulik neile lastele, kes minu käe all sporti teha on tahtnud," ütles Hendrik Lindepuu. "Laste soov spordi kaudu paremaks inimeseks saada sunnib ka treenerit oma tööle rohkem pühenduma.

Nii, nagu Tiina Tegelmanngi, ei saanud ka Hendrik Lindepuu kultuurkapitali aastapreemiat esimest korda. Lindepuu puhul seisneb põhiküsimus aga selles, kas anda talle seekord preemia spordi vallas tehtu või hoopis tema kirjaniku- ja tõlkijatöö eest...

Kunsti valdkonnas pälvis aastapreemia seekord Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevitš, kes viimase aasta jooksul maha saanud mitme sisuka näitusega. Aga tegelikult on tema looming kolm korda nädalas mitmetuhandelises tiraažis kogu maakonna rahva ees, mistõttu tema roll Jõgevamaa üldise visuaalse kultuuri kujundamisel suurem kui esmapilgul paistab.

Laureaatidele üle antud teemakohaste klaastaieste autoriks on kunagine Palamuse klaasikoja kunstnik Kaia Kullamaa.