Vaike Käosaar  Vooremaa(2006), 30. mai, nr. 61, lk. 4.

Jõgeval traditsiooniks saanud igakevadine Betti Alverile pühendatud omaloomingukonkurss korraldati tänavu, mil novembrikuus möödub tema sünnist 100 aastat, mõneti teistel alustel. Kui varasematel aastatel oodati konkursile lihtsalt omaloomingut, siis sedakorda kandis konkurss nime "Kiri Betti Alverile". 

Lisaks nimemuutusele ületati ühtlasi ka Jõgeva piirid. Nimelt oli konkurss välja kuulutatud ajalehtede Sirp ja Õpetajate Leht vahendusel avatuks kogu Eesti gümnaasiumiealistele noortele. Idee autor oli Ants Paju, kes organiseeris Jõgeval ka Betti Alveri 100. sünniaastapäeva eelse kohtumiste sarja "Mõeldes Betti Alverile". Nii saabuski konkursitöid peale kahe Jõgeva gümnaasiumi veel Tallinna 21. ja 32. keskkoolist ning Tartust Treffneri ja Miina Härma Gümnaasiumist. Kokku kakskümmend kirja üheksateistkümnelt autorilt sisaldasid endas kirjutajate väärtushinnanguid ja tähelepanekuid, mõtteid ja tundeid ning ühtlasi neile vastuste otsimist läbi Betti Alveri loomingu. Lisaks sisukatele ja huvitavatele arutlustele oli rõõm tõdeda, et suudeti elustada viimasel ajal kaduma kippuvat tõelist kirja kirjutamise rituaali.

Dialoogi tekitavad monoloogid

"Tehnilised võimalused on ju suurepärased ning kirja kirjutamise kultuur on hääbunud ja teisenenud. See on kurb, aga paratamatu. Viimistletud, meisterlik sõnakasutus on muutunud tarbijatekstideks," arvas üks konkursitööde hindajatest, tulevase Betti Alveri muuseumi projektijuht Toomas Muru. Küll aga võis ta konkursile saabunud kirjavormis läkituste põhjal tunnistada, et sellised südamlikud ja arutlevad kirjad lisavad elule tõelist sisu ja rikkust.

Kirjad kõnelesid sellest, mis nende kirjutajaid murelikuks oli teinud. Et materiaalsete asjadega tegeldes on inimesed jätnud oma hinge ja mõttemaailma unarusse, et liigne rutt ei anna võimalust tõelistesse väärtustesse süüvimiseks, et  lohakas sõnakasutus hävitab ilusa emakeele, et Pedja jõgi hakkab kinni kasvama, raudtee ei kuulu enam meile jne. Neid ja paljusid teisi südant vaevavaid tähelepanekuid oli püütud jagada mõtteliselt Betti Alveriga, püstitades küsimusi ja otsides vastuseid. "See on ühtepidi sisekõne, aga teistpidi vastust ootav, nagu kirja puhul ikka. Selline monoloog, mis tekitab dialoogi, paneb inimesi kaasa mõtlema. Alver võiks olla õnnelik, et on kaasamõtlejaid leidnud, kes on lisanud ka oma tähelepanekud," leidis Toomas Muru.

 Ilusaid kujundeid ja huvitavaid mõtteid

     Üks oli kindel - mitte ainuski kiri ei suutnud jätta lugejat ükskõikseks, tekitas tahtmist mõtteid edasi arendada, iseendasse ja ümbritsevasse süveneda ning vahest isegi mõnda ümber hinnata. Nii oli kirjutajate sõnum pärale jõudnud ning ilusate mõtete eest põhjust tänulik olla nii kirjutiste hindajatel kui ka raamatukogu lugemissaali kogunenud publikul, kes nautisid Jaana Koppeli ette loetud katkendeid erinevate autorite töödest. Nagu ikka, tehti omaloomingukonkursist kokkuvõtteid vahetult Jõgeva linnapäevade eel. Nii pidi ka linnapea Viktor Svjatõšev tunnistama, et need kirjad mõjusid ja panid mõtlema.

Olgu siinkohal toodud pisike kimbuke katkendeid lugejalegi mõtlemiseks ja nautimiseks. 
"Meil on hirmus rutt, pung pole veel puhkenud, kui juba haarab elu ta endasse....
Kui väga oleks vaja praegu sinusugust kõrvaltvaatajat, sõna ja mõttega sekkujat... Õnnekõrgust mõõdab sageli pangakursi tõus või mõõn, edu ja raha... Alanud on julm lobisev sajand..." (Ille Saar). 

"Nutame nagu lapsed katkise vihmavarju pärast, mängime oma liivakastis suure maailma naljakaid mänge." (Kaisa Kulasalu). 

"Kas tead, et Pedja hakkab kinni kasvama, raudtee pole enam meie, inimesed on muutunud... Kui mõttetu on elada tarbides, ise midagi vastu andmata." (Karin Vahtre). 

"Torisevaid habemikke ega kaeblikku metsamüha ei saa võtta ülemäära tõsiselt..." (Katrin Jõgi). 

"Oleme siin kodulinnas raudteelilled, juured sügaval, õied õhus..." (Annika Kuldmaa). 

"Mõtted viivad edasi ja põhimõtted kestavad igavesti.. .Moes on rääkida vaestest, kuid mitte nendega rääkida..." (Katrin Maisa).

Parimad tööd

Sedakorda kuulutas konkursi korraldanud Betti Alveri Fond ja Jõgeva linnaraamatukogu välja parimatest parimad, kuid peab tunnistama, et hindajatel oli valikut teha ääretult raske, sest ühtegi kehva kirjutajat ju polnudki. Tänukirjaga peeti aga meeles kõikide tööde autoreid. Kahjuks ei jõudnud seekord Jõgevale kokkuvõtete tegemisele Tallinna ja Tartu noored, sest koolides olid ju parasjagu käsil eksamid.

Kolm parimat tööd olid kirjutanud Ille Saar ja Triin Lumiste Tallinna 21. Keskkoolist ning Jõgevalt pärit Kaisa Kulasalu, kes õpib Tartu Treffneri Gümnaasiumis. Ära märgiti Karin Vahtre, Merli Kirsimäe ja Annika Kuldmaa. Noorima osavõtjana vääris väga hea töö eest tänu VIII klassi õpilane Katrin Jõgi. Kõik neli viimatinimetatut on pärit Jõgeva linnast.