Andres Loorand  Vooremaa(2005), 17. märts, nr. 31, lk. 4.

Üleeile peeti Pala vallas Lümati raamatukogus emakeele päeva puhust kõnekoosolekut. 

Raamatukogu juhataja Ene Maasik ütles, et kui tavaliselt igapäevaelus ei mõelda emakeele, selle ilu ja tähtsuse peale, siis tema jaoks on keele väärtus ilmnenud näiteks väliseestlastega suhtlemisel. "Olles ümbritsetud hoopis mõnest muust kultuurist ja keelest, on välismaal elavad eestlased ometi säilitanud ja väärtustanud oma emakeelt," lausus Maasik, lisades, et nende eestlaste mentaliteet peaks meidki innustama rohkem rahvuskeelt hindama.

Veel rääkis ta Kristjan Jaak Petersoni kui algupärase eesti kirjanduse võimalikkusele suunanäitaja tegevusest, kelle sünniaastapäev (tänavu 204.) emakeelepäev tegelikult on. 

Eesti keele ajaloost, taustast ning grammatika omapärast kõneles Särapi seltsingu esinaine Eevi Treial. Muu hulgas tõi ta esile, et sõnad eestlane ja eesti keel tulid kõnepruuki alles 19. sajandi keskel, enne seda rääkinud maarahvas ikka maakeelt.

Ilu annab eesti keelele täishäälikute rohkus: 18 kaashääliku kõrval on meie tähestikus 9 täishäälikut, mis moodustavad kõnest ligi poole. 

Eevi Treial on üks paikkonnas levinud Kodavere murraku aktiivsetest propageerijatest. Kohaliku murraku põhijoontest ja erinevustest võrreldes teiste eesti murrakutega oli juttu ka seekordsel kokkusaamisel.

Ehkki ürituse eelteave jäi kasinaks, kogunes Lümati raamatukokku rohkesti kultuurihuvilisi. Kõnekoosoleku motoks oli Paul Ariste üldtuntuks saanud ütlemine: kes oskab ilusat eesti keelt, on rikas, ja kui ta oskab kõnelda ka veel mõnda murdekeelt – on kahekordselt rikas.