Ülle Lätte Vali Uudised(2005), 8. aprill, nr. 27, lk. 5.

 

Kas olete Eestisse saabudes saanud ka siinseid sugulasi külastada?

Me kutsume iga kord mõne sugulase endile külla. Minul pole Eestis nii palju lähedalt sugulasi kui Ennul. Minu kõige lähem sugulane on Anto Raukas ning tema õde ja vend, meie vanaisad olid vennad. Põltsamaal elab Helge Toom, kes on samuti vanavanemate kaudu mulle sugulane. Ka Tartus on mul sugulasi. Käin kaugelt ja olen siin järjest uusi sugulasi juurde õppinud tundma. Inimesed tulevad ja tutvustavad, et nad on sugulased. Suguvõsa on väga laiali hargnenud ja see on tore, kui vahel mõne kaugemalt sugulase leiab.

Elate praegu Rootsis Uppsalas?

Kolmveerand aastast elame Rootsis ja ülejäänu Eestis, seda alates aastast 2000. Sel ajal saime Tallinnas kätte minu lapsepõlvekorteri. See tagastati küll mulle juba varem, kuid seal elas üürnik ja me lõpuks ostsime selle korteri lihtsalt välja. Üürnik sai asenduskorteri ja kõik lõppes rahumeelsel kokkuleppel. Eestis on meie jaoks vaimne ja stimuleeriv osa, eesti keel ja kirjandus, siin käime me teatrites. Ka tuttavad on meil Eestis. Meie lapsed ja lapselapsed elavad Rootsis. Lapselapsed on vanuses 3-13 aastat ja me oleme mõtelnud, et kui meid enam nii palju lapsehoidjaks pole vaja, siis hakkame Eestis rohkem olema. Lapsed arvatavasti jäävad Rootsi, sest neil ja nende abikaasadel on seal töökohad. Seega ei koli ka meie kunagi lõplikult Eestisse, vaid püüame kaks elamist säilitada.

Kas eesti kirjanikud hoiavad Rootsis eestluse vaimu ülal?

Mitte enam, sest vanad kirjanikud on juba eest kõik kadunud. Viimati läks manalateele Arvo Mägi. Meie, seitsmekümnesed, oleme viimased, kes seal eesti keeles kirjutavad. Nooremad kirjutavad juba kõik rootsi keeles. Näiteks Mare Kandre on praegu väga edukas noor rootsikeelne kirjanik. Ta vist oskab eesti keelt, kuid ei kirjuta selles. Ei saa enam öelda, et kirjanikud eesti vaimsust välismaal üleval hoiavad.

On Teil praegu mõni raamat käsil?

Jah, mul on üks romaan, mille kirjutamine on lõpukorral. Täiskasvanuile. Tegelikult on ta natuke üle aja veninud, sest hakkasin seda kirjutama viis aastat tagasi. Vahepeal aga ilmusid minu kaks noorteraamatut, "Tõmba uttu" ja "Kuues sõrm", mille kirjutamine võttis tähelepanu ja aja. Möödunud aastal hakkasin uuesti romaani kallal töötama ja nüüdseks on see peaaegu valmis. Töö pole paigaga seotud, sest arvuti on meil nii Rootsis kui Eestis. Raamat räägib usu teemat puudutades inimese otsinguist, oma juurte otsimisest.