« Tagasi

Kes teab?

Siiri Õunap (2005), 30. detsember, nr. 101, lk. 5.

 

Eesti Riigiarhiivi kogudes veidi ringi vaadanud, sattusid kätte huvitavad materjalid naisest, kes Põltsamaa raamatukogus töötanud terve esimese vabariigi aja ja ka keerukatel sõjaaastatel saksa võimu all ning kellest meie praktiliselt teadlikud ei ole olnudki - jutt on Ida Sutt-Reimast.

Ida Reima enda poolt kirjutatud avaldusest selgub, et ta on Põltsamaa Lugemise Ringi raamatukogus tegev olnud 1919. aastast, algul kirjatoimetaja abina ning 1921. aastast alates raamatukoguhoidjana, seega praktiliselt raamatukogu algusaegadest peale (lugemise ring asutati aastal 1914).

Raamatukogu juhataja ametisse jäi ta 16. detsembrini 1940 (vahepeal oli raamatukogust saanud Põltsamaa linna avalik raamatukogu), mil ta kõrvaldati sellest töölt, kuna ta ei olnud vastuvõetav Põltsamaa Töölisühingule. Arhiividokumentidest selgub ka, miks Ida Reima enam selles ametis töötada ei saanud: " ... kuna Reima ja ta mees on mitmekoha- ja talupidajad ja kodanlased".

Nii töötasidki aastatel 1941-1942 Põltsamaa raamatukogu juhatajatena kaks noorukest tütarlast - Linda Petti ja Adele Saar.

1943. a. alguses oli aga nimetatud ametikoht taas täitmata ning Viljandi Maakoolivalitsus oma mitmes kirjas Põltsamaa linnavalitsusele väga kuri, kuna: " ... Põltsamaa linna avalik raamatukogu on täiesti korrastamata

ja sellest ei laenutata ka soovijaile lugemismaterjali. Isegi raamatukogu juhataja kandidaati ei ole esitatud ametisse kinnitamiseks."

Ning taas asub raamatukogu töökorda seadma Ida Sutt-Reimo, kes selles ametis on 1. veebruarist 1943 kuni ilmselt 21. septembrini 1944. a., mil hävis Põltsamaa Linnavalitsuse maja, asukohaga Veski tn.2, kus raamatukogu asus.

On teada, et Ida Sutt-Reimo sündis 1. septembril 1898.a. Ametilt kontoriametnik, kuid osa võtnud 4 raamatukogualasest kursusest, mille läbimise järel talle II järgu raamatukogujuhataja kutse omandati. Oma elukohaks on Ida Reima märkinud Põltsamaa vald, Piiri talu.

Head inimesed, kindlasti on teie hulgas neid (järglased, sugulased), kes võiksid meiega jagada oma mälestusi Ida Sutt-Reima'st, tema edasisest elusaatusest, on säilinud ehk mõni fotogi. Üle 20 aasta Põltsamaa raamatukogu arendanud ja edasi viinud inimene vajaks ajalukku jäädvustamist.