« Tagasi

Võtikvere Rahvaraamatukoguselts- 95

Nele Tõnissoo  Vooremaa(2005), 25. jaanuar, nr. 10, Torma Valla Teataja, nr. 1, lk. 2.

 

22. novembril kogunes Torma raamatukogusse väike seltskond inimesi, et üheskoos tähistada 95 aasta möödumist Võtikvere-Torma Rahvaraamatukoguseltsi asutamisest.

Kuigi sellest ajast raamatuid pole säilinud, võib seda seltsi pidada praeguse raamatukogu eelkäijaks. Vestlusringis said kokku praegused ja endised Torma raamatukogutöötajad, kolleegid naaberraamatukogudest ja kauaaegsed lugejad. Luule- ja muusikapõimikuga "Tundehetked ajas" esinesid Jaana ja Reine Koppel Jõgevalt. Meenutati minevikku, 95 aasta taguseid sündmusi.

8. novembril 1909 tulid Torma Põllumeeste Seltsi majja 26 asutajaliiget, et panna alus Võtikvere Rahvaraamatukoguseltsile. Seltsi kauaaegne esimees Adolf Jakobson on seda aega meenutanud nii: "Mõte asutada raamatukoguselts tekkis juba paar aastat varem. Siis oli kooliõpetajaks Joosep Plakk. Temaga koos hakkasimegi asju ajama selle mõtte elluviimiseks. Plakk hankis põhikirja Luunja Rahvaraamatukoguseltsiit ja valmistas ning lasi käiku palvekirjad seltsi asutamisloa saamiseks, mis kinnitatigi 1909. aasta novembris Mustvee Rahukohtus.

"Otsekohe kutsuti kokku esimene töökoosolek, kus valiti seltsi esimees (Adolf Jakobson), esimehe abi '(Johannes Kadak), kassapidaja (Peeter Kriisk), tema abi (Emil Jakobson), kirjatoimetaja (Joosep Plakk) ja tema abi (Nikolai Annul{). Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti kooliõpetaja Johannes Sossi, Jakob Õunapuu ja Heindrich Sihver. Raamatuid hoiti esialgu Joosep Plaki ruumides, kus ta neid ka kaks korda nädalas välja andis (kesknädalal ja pühapäeval). Raamatute ostmiseks koguti vabatahtlikke annetusi, annetuste ja liikmemaksude varalosteti raamatukogule kohe 100 rubla eest raamatuid. Esimene kogule ostetud raamat oli "Kalevipoeg". Ettevõetud üritus huvitas paljusid ümbruskonnasja liikmete arv hakkas kiiresti kasvama. Kohe hakati tegelema ka näidendite ettekandmisega ja asutati laulukoor, mille juhatajaks valiti J. Sossi. Pandi alus ka pasunakoorile, mida hakkas juhatama kohalik põllumees Neimann.1912.aastal, kui ehitati uus Torma rahvamaja, sai selts seal enda käsutusse ühe toa. Aastas peeti 3-4 pidu, kusjuures esinemas käidi ka Palal, Palamusel jm.

Esimene maailmasõda viis nii mõnedki seltsi tegevliikmed sõjaväljale. Uue hooga alustati 1920.aastal. Juhatajaks valiti Jakob Õunapuu, raamatukogu sai ruumid vallamaiia. Raamatukoguselts pidi oma sissetuleku ise hankima, peamisteks sissetulekuallikateks olid peod. 1925. aastal tegi vallavalitsus seltsile ettepaneku võtta kanda vallavalitsuse avaliku raamatukogu kohustused, saades selle eest riiklikku ja vallavalitsuse toetust. Raamatukoguhoidjaks valiti Richard Koppel, osakonnad loodi Kõnnus, Lilastveres ja Tõikveres. Nimi muudeti Tormaks 1927. a, kuna valla piires oli teinegi Võtikvere nimeline raamatukoguselts. 1929. aastani oli seltsi esimeheks Adolf Jakobson (20 aastat), pärast teda sai sellesse ametisse Jaan Kokamägi. Kogu Eesti Vabariigi aja tegutses selts 60-70-liikmelisena, edendades piirkonna

kultuuri- ja hariduselu. Nii korraldasid seltsid ühiselt Torma kihelkonna kongresse. 1940. aasta kevadelotsustati ühineda Torma Haridusseltsiga ning kõik oma varandused ja kohustused talle üle anda. Siis aga jõudis kätte pöördeline suvi ja Torma Rahvaraamatukoguseltsi tegevus lõpetati. Mis sai raamatukogust, kus selle ajani oli juba 1872 raamatut, selle kohta andmed puuduvad. Praeguses raamatukogus pole neist enam ühtegi.