« Tagasi

Raamat, Contra, roos.

Riina Mägi  Vooremaa(2000), 20. aprill, nr. 46, lk. 4.

 

Üleeile, viis päeva enne üleriigilist stardipauku, algas Põltsamaal nn raamatu ja roosi päevaga raamatuaasta. Valelähet kohalik raamatuaasta toimkond siiski kirja ei saanud: raamatuaasta pole spordivõistlus.

See-eest väitis raamatu ja roosi päeva peaesineja, kaasaegseks rahvalaulikuks tituleeritud Contra ehk Margus Konnula, et sport oli tema üks armastatumaid luulendamisteemasid. Kuigi absoluutne lemmikteema olevat mittemiski. Tõepoolest: Contra tekstid algavad tihti eikuskilt ja jõuavad välja eikuhugi ning sageli pole need üldse iseseisvad tekstid, vaid teiste kirjameeste- naiste tekstide peegeldused temas. Mõningaid neist kannab ta ette lauldes, nagu rahvalaulik ikka. See on musikaalsetele inimestele esialgu väga piinarikas, aga pikapeale nad harjuvadja rahunevad.

Ilmselt on usinasti mööda Eestimaad tuuriv Contra suutnud rahva rõõmuks oma repertuaari tekitada iga paigaga seotud tekste. Rubriik "Põltsamaa Contra loomingus" oli napp, ent mitte olematu.

"Põltsamaa on lõunanabal!" deklareeris Contra kartmatult. Ja - ennäe imet keegi ei vaielnudki talle vastu. Veel oskas Contra edukalt manipuleerida saabunud aastaaja ("Seitseteist kevadist hapnikku!") ja lähenevate tähtpäevadega. Aasta tagasi Võrumaa Teatajas ilmunud traktaat rahavõttepühadest ning luuletus kahest habemikust, kel 22. aprillil sünnipäev, st Leninist ja Mart Laarist, läksid rahvale hästi peale. Ka vanematele inimestele, kes mõnede muude tekstide puhul rahutuse märke ilmutasid.

Kersna ja Nirvana

Kui Contra saalist kirjalikult saabunud küsimustele vastama hakkas, oli see peaaegu niisama naljakas kui luuletuste lugemine.

"Kas laulate oma arust hästi? Jah, aga samas suhtun mõistvalt neisse, kes arvavad vastupidist." "Kus olete laulmist õppinud? Vastan küsimusele vastuküsimusega: kas tahate sinnasamasse õppima minna?" "Kuidas tulete nende luuletuste peale? Peatuses number kolm." "Mis on teie loomingu eesmärk, sõnum rahvale? Tegelikult kirjutan iseendale, kui teie ka sealt midagi leiate, on see teie enda viga." "Kas teil on iga päev selline lõbus tuju? Korra päevas kindlasti. Sünges tujus ei peaks tervet päeva ju vastu." "Kuidas Vahur Kersna teid leidis? Ega ma põhimõtteliselt ei olnudki peidus.

Kersna käis 1992. aastal mitu korda Antslas DJks ja mina käisin talt ikka tulutult Nirvanat tellimas, kuni lõpuks võtsin ise Nirvana kasseti diskole kaasa. Olin siis juba mõned luuletused kirjutanud ja jäin talle meelde."

Soojendusbändiga

Contra monoetenduseks raamatu ja roosi päev siiski ei kujunenud. Raamatuaasta linnatoimkonna esinaine Ülle Koppel rääkis oma sissejuhatavas sõnavõtus raamatuaastast kui niisugusest ning raamatuaasta üritustest Põltsamaal. Põltsamaal asuvas maakonna keskraamatukogus korraldatakse raamatunäitused "Eesti luuleraamat uue sajandi künnisel," "Eesti teaberaamat", "Eesti eksliibris ja raamatugraafika" jne. Contra nn soojendubändina astus üles Põltsamaa muusikakooli saksofoniansambel. Postimehe raamatuäri kauples raamatutega, müügil olid Rein Joosti aiandi roosid ja nartsissid.

Raamatu ja roosi päev saanud õigupoolest alguse ühe kataloonia raamatukaupmehe reklaaminipist: millalgi kolmekümnendatel tuli ta mõttele kinkida igale raamatuostjale roos. Raamatu ja roosi päeva on hiljem hakatud deviisi all "Naisele roos, mehele raamat!" tähistama ka mujal maailmas.  Iseasi, kas sellest soolisest jaotusest alati kinni peetakse.