« Tagasi

Põltsamaa raamatukogus kohtuti kirjanikega

Taavi Kelder Põltsamaa Teataja (2019), 8. november, nr. 56, lk. 4.

Lõppeval nädalal, 4.-8. novembrini toimus üle eestiline kirjanike tuur „Sõnaränd" ehk eesti kirjanikud külastasid raamatukogusid. Põltsamaa raamatukokku tulid külla kirjanikud ja tõlkijad Andrei Hvostov, Jüri Kolk, Ingrid Velbaum-Staub ja Maria Esko.

1990. aastatel alanud kirjanike tuur „Sõnaränd" toimub sel sügisel juba 16. korda. Ürituse eestvedajaks on Eesti Kirjanike Lilt. „Sõnarand" saadab eesti kirjanikud neljaliikmeliste seltskondadena rännakule - raamatukogudesse erinevatesse paikadesse üle Eesti; et sulesepad saaksid kohtuda lugejatega ning rääkida oma loomingust.

Põltsamaa raamatukokku jõudis kirjanike tuur „Sõnaränd" teisipäeval, 5. novembril. Külla saabusid kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov, luuletaja ja tõlkija Jüri Kolk, vene proosa tõlkija Ingrid Velbaum-Staub ning Loomingu Raamatukogu toimetuse assistent ja tõlkija Maria Esko.

Kohtumisüritusel lugejatega rääkisid nad niihästi oma loomingust kui ka sellest, mida üldse kujutab endast töö kirjaniku, luuletaja või tõlkijana.

Andrei Hvostov rääkis lähemalt oma viimasest raamatust „Kirjad MaaraIe" ning enda lapsepõlvest.

„Raamat „Kirjad Maarale" sai tegelikult kirjutatud soovist aimata ära need küsimused, mida mu enda lapselaps, kes on praegu 2-aastane, võiks mulle esitada sajandi keskel, mil ta saab 35-aastaseks. Andsin raamatu „Kirjad Maarale" näol vastused nendele küsimustele," rääkis Andrei Hvostov. Selles raamatus meenutab ta ka enda lapsepõlve.

Peale raamatu „Kirjad Maarale" on Andrei Hvostov veel mitme Eesti lugejale tuttava teose autor - „Mõtteline Eesti", „Lombakas Achilleus", „Võõrad lood"; „Sillamäe passioon" ja „Šokolaadist prints".

Luuletaja ja prosaist Jüri Kolk kõneles, et on raamatuid ja luuletusi kirjutanud viimased kümme aastat.

„Olen 47-aastane ja alustasin kirjutamisega suhteliselt hilja, kümme aastat tagasi. Suurem osa minu siiani ilmunud teostest on luuleraamatud, kuid olen kirjutanud ka novelle ja ühe romaani. Viimased kolm aastat olen väga palju tegelenud tõlkimisega, olles tõlkinud peamiselt inglise keelest, suurem osa tõlgitud raamatutest ilukirjandus," lausus Jüri Kolk.

Kohtumisüritusel „Sõnaränd" tuli lähemalt juttu ka tõlketöödega seotud probleemidest.

Ingrid Velbaum-Staub rääkis vene kirjanduse tõlkimisest - ta on vene keelest tõlkinud Mihhail Bulgakovi, P. I. Filimonovi, Jelena Skulskaja ja Grigori Skulski teoseid. Põltsamaa raamatukogus rääkis ta lähemalt Jelena Skulskaja loomingust.

Maria Esko rääkis, et tõlkimisel on väga oluline olla kursis kõnekeele ja kõnekeelsete väljenditega - väga sageli võib ka üheainsa lause tõlkimine takerduda selle taha, et teises keeles ei pruugi ühte või teist väljendit üldse olemas ollagi.

„Olen mõnikord lihtsalt üles kirjutanud inimestelt tänaval kuuldud väljendeid, mida mul võiks tarvis minna," märkis Maria Esko.

Andrei Hvostov tõstis esile, et temast pole saanud tõlkijat, kuna tõlkimine on väga raske töö mitmes

mõttes.

„Tõlkija peab mõnes mõttes olema targem kui autor ise. Kui tõlkida näiteks vene keelest, siis arvestada tuleb sellega, et vene keeles on vaga erinevaid keelekasutusi -keelekasutuse põhjal võib öelda, kas tegu on maa- või linnainimesega, aadlikuga või keskklassi kuuluva inimesega. Eesti keel niisuguseid võimalusi ei paku, kuna siin räägivad inimesed ühtemoodi eesti keelt, hoolimata sellest, kas elatakse maal või linnas, kas kuulutakse keskklassi või mitte," märkis Andrei Hvostov.