« Tagasi

Eriolukorra kummaline kasutamine Aidus

Indrek Sarapuu Vooremaa (2020), 26. märts, nr. 35, lk. 1.

Eriolukorda on hakatud muutma endale kasulikus suunas. Nii otsustas Põltsamaa vald lahendada Aidu raamatukogu probleemi, kus möödunud reedel kupatati Aidu koolimaja töötajad tööle, et vabastada ruumid, kus edaspidi hakkab paiknema uus lugemissaal ja hoidla. Vallajuhtide selline tegevus ärritas kohalikke.

Põhjus, miks seda tegema asuti, oli pealtnäha arusaadav  - nimelt paikneb Põltsamaa  raamatukogu haruraamatukogu teisel korrusel, kuhu lugejal on raskem ligipaas. Nii väidab vald. Ja uue asukohana tundus ainukese altenatiivina võtta  kasutusse Aidu kooli osa ruume.

„Ühel päeval anti juhatajale teada, et homme tuleme seinu lammutama. Hakake asju kokku  pakkima," rääkis kohalik elanik ja lapsevanem Annika Kuldmaa olukorrast koolimajast. Ta on ise samas koolis õppinud, raamatukogus tädi Marje juures lugemas käinud ja praegu teeb seda tema laps.

Kogukond aktiviseerus Facebookis

Valla ja kohalike selgitustest jäi mulje, et väga pikalt aru ei peetud. Maja ette saabus konteiner ehitusprahi jaoks, tulid töömehed ja tegevus läks lahti. „Arvutid koliti kahte pisikesse klassiruumi ning võimlemistarbed pressiti kuuri ja lasteaiaruumides asuva seinaorva vahele," rääkis Kuldmaa.

Selline asjade käik tekitas kodanikes pahameeletormi ja Aidu elanikud aktiveerusid kogukonna Facebooki rühmas. Otsustati teha pöördumine vallale ja korjati allkirju, mis lisati kirjale skaneeritult. Seda kõike tingimustes, kus terves maailmas kehtib eriolukord ning kogu ühiskond on kutsutud sotsiaalseid kontakte vältima. Kodanikud pakkusid kohtumist vallajuhtidega ka virtuaalsel moel, millele pole reageeritud.

Argument, mille vallajuhtkond edastas oma turundusspetsialisti Raivo Suni suu läbi, kõlas, et kuna koolitööd ei toimu ning raamatukogus lugemine ja viibimine on keelatud, on hea ruttu remont ära teha ja asjaga ühele poole saada. Ka ütles vallaametnik, et tegemist on mitte haridusküsimuse, vaid raamatukogu probleemi lahendamisega ning seda ei peaks käsitama hariduselu ümberkorraldamise kontekstis.

Aidu kooli lapsevanemad on toimuvast šokis. Koolipidaja pole pidanud vaevaks isegi koolihoolekogu informeerida. Tegelikult nad ei peagi seda tegema, sest vald koolipidajana on oma kinnisvara omanik ja haldaja ning võib teha n-ö mööbliliigutamist vastavalt oma äranägemisele. Seda kinnitas ka haridusministeeriumi nõunik Katrin Ohakas, kes esialgsel hinnangul midagi põhikooliseaduse-vastast ei näe. Ta ütles, et hoolekogude ja vanemate kaasamine on üle Eesti küsitav j a väljakujunenud praktika on paikkonniti ja kooliti erinev.

Vald pole pöördumisele vastanud ja neil on aega piisavalt, et eriolukorra tingimustes oma varaga asjad jonksu ajada. Küll kinnitas kõnealuse õppeasutuse, mis nüüdsest kannab osaliselt raamatukogu funktsiooni, hoolekogu esimees Tarmo Õun, et hoolekogu pole sellest plaanist tõepoolest teavitatud. Õuna nime alt läks pöördumine nii vallajuhtide kui ka volikogu hariduskomisjoni poole teele.

Turvatunne tekitab küsimusi

Suni leiab, et Facebooki kogukonnas domineerivad ülikriitilised arvamused ning nii pole võimalik olukorda, asja mõistlikkust ning vajalikkust selgitada. Samas on keelatud rahvakogunemised.

Põhiline mure, mille üle esialgu kodanikud aru peavad, on turvalisuse küsimus. Lähikonnas on üks erakapitalil toimiv hoolekandeasutus, mille kliendid on varemgi lapsi heidutanud. See seik lastevanemates suurt turvatunnet ei tekita. Kardetakse, et kui koolimajale lisandub avaliku asutuse funktsioon, on veelgi keerulisem turvalisust tagada.

Valla väitel on turvalisus tagatud ja otsest ohtu pole. Kohalikud näevad valla käitumise taga hoopis soovi Aidu kool niipea kui võimalik sulgeda. Peale selle on vald tekitanud inimestele, kelle lapsed käivad nii lasteaias kui ka koolis, eriolukorras nagu kiuste lisaprobleemi. Kas selline tegevus on vastutustundlik? Kui tavapraktikas isoleeritakse koole võimaliku väliste ärritajate eest, siis Põltsamaa vald käitub riske lisades vastupidi

Hoolekogu esimees ütles, et praeguse raamatukogu allkorrusel on vallale kuuluv kolmetoaline korter mis on piisav, et lugejad ei peaks teisele korrusele teenust kasutama minema.

„Minu arvates tuleb niivõrd suured muudatused, nagu raamatukogu kolimine koolimajja,

kogukonnaga läbi rääkida. Viisakalt ja keerutamata," sõnas Kuldmaa.

Lastevanemate pöördumine

Põltsamaa vallavolikogu esimehele

Põltsamaa vallavolikogu hariduskomisjonile

Põltsamaa vallavolikogule

Aidu raamatukogu viimisest Aidu lasteaed -algkooli ruumidesse

Aidu ja Vägari küla lapsevanematele on teatavaks saanud vallavalitsuse soov viia Aidu raamatukogu üle Aidu lasteaed-algkooli ruumidesse. Raamatukogu üleviimise põhjusena on toodud valla pankrot ja vajadus raamatukogu ruumid sotsiaaleluruumina kasutusele võtta.

Võrreldes teiste küladega (Adavere, Lustivere, Esku, Kamari) on Vägari külas teistsugune olukord: raamatukogukülastavad pidevalt Pajusi vana abikeskuse kliendid, kes tülitavad lapsi külavahel -silitavad, pildistavad, pakuvad kommi, kommenteerivad. Emad ei saa praegugi lapsi üksi õue lasta. Need inimesed kõnnivad nüüdki vastutustundetult lasteaia ja kooli ruumidesse. Mis saab veel siis, kui neil tekibki õigus selles hoones raamatukogus aega veeta?

Meie, lasteaia-ja koolilaste vanemad, küsime: „Kas selline samm väljendab vallavalitsuse salajast soovi meie lasteaed-algkool sulgeda, kasutades selleks keskkonna ebaturvaliseks muutmist?"

Palume volikogu liikmetel, volikogu esimehel ning hariduskomisjonil tutvuda abikeskuse ja selle klientuuriga, et olukorda õiglaselt hinnata.

Palume ka kohtumist ja selgitusi volikogu esimehelt ja hariduskomisjoni esimehelt.