« Tagasi

Kirjandusklubis räägiti raamatutest ja teatrist

Taavi Kelder  Põltsamaa Teataja (2020) 28. veebruar, nr. 17, lk. 4.

Esmaspäeval, 17. veebruaril toimunud kirjandusklubi õhtul Põltsamaa raamatukogus võeti jutuks raamatud teatrist ja näitlejatest. Kõneldi nii uuemast kui ka varasemast teatrikirjandusest.

Kirjandusklubi eestvedaja Helle Rümmel ütles, et teatriraamatuid on väga erinevaid: mõned neist räägivad rohkem näitlejatest ja nende elust, teised jälle näitlejatööst ja etendustest. Kui mõnest teatriraamatust saab rohkem teada näitleja isikliku elu keerdkäikude kohta, siis teistes on rohkem esiplaanil loominguline pool ja teatrielu.

„Üldiselt on teatriraamatuid siiski väga huvitav lugeda. Neist saame palju teada niihästi konkreetsest näitlejast, kellest raamat on kirjutatud, kui ka sellest ajastust, milles see näitleja elas. Teada saab teatritest, kus näitleja töötas, huvitavaid fakte võib leida seltskonnast, kellega näitleja suhtles," arvas Helle Rümmel, kõneldes lähemalt kirjastuse Ilmamaa 2002. aastal välja antud raamatust „Hermaküla", mis räägib näitleja Evald Hermaküla elust.

Maris Oro andis ülevaate Marje Metsuri elulooraamatust „Rästiku pihtimus". Tegemist on kirjastuselt Tänapäev 2016. aastal ilmunud raamatuga, mille on koostanud Ave-Marleen Rei.

„Marje Metsur on väga omapärane näitlejanna Eesti teatripildis. Lugesin tema elulooraamatut kohe, kui see 2016. aastal ilmus. Raamat algab sellega, et kõigepealt kirjeldab ta oma lapsepõlve, edasi räägib juba teatrikooli aastatest. Marje Metsur lõpetas lavakunstikateedri teise lennu koos selliste tuntuks saanud näitlejate nagu Luule Komissarovi, Anni Kreemi, Tõnu Tamme, Tõnu Mikiveri ja Iivi Lepikuga. Nad moodustasid tulevase Noorsooteatri tuumiku. Noorsooteatris töötas Marje Metsur kuni 2009. aastani, mil ta koondati. Raamatus räägib ta ka oma suurematest näitlejatöödest, raamat ongi pealkirja saanudüihe etenduse -„Rästiku pihtimus" järgi," rääkis Maris Oro.

Riina Holtsmeier kõneles raamatust „Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul". See on ilmunud 2008. aastal ning selle kaasautoriks on Margit Kilumets.

„Raamatus on väga palju kirjeldatud Kersti Kreismanni isiklikku elu. Ta oli väga väiksest kohast pärit ning juba lapsena oli tulevase näitlejanna unistuseks saada suurde linna – Tallinna. Mind paneb aga imestama, et lapsena oli ta väga introvertne, kuid ometi sai temast näitleja," rääkis Riina Holtsmeier. Ta lisas, et raamatut oli väga põnev lugeda, kuna see oli kirjutatud ladusalt ja heas stiilis.

Nelli Piusi teemaks oli Mari Möldre elulooraamat „Eesriie avaneb". Tegu on 1960. aastal esmakordselt ilmunud mälestustega, mis kujutavad endast värvikat matka läbi Eesti teatri ajaloo.

„Tollel ajal ilmus üsna vähe kirjandust – loetud sai kõike, mis ilmus. Lugesin ka Mari Möldre elumus ilmus küll kärbetega. Siiski oli tegu huvitava raamatuga, kuna siin on väga hea ülevaade Eesti teatri ajaloost -Mari Möldre sündis ju aastal 1890 ja seetõttu saab siit lugeda just varasemast teatriloost," rääkis Nelli Pius. Ta lisas, et Mari Möldre käis väga palju näitlemas ka Põltsamaal, millest tal oli väga palju häid mälestusi.

Rutt Rimmel tõi esile Katrin Karisma elulooraamatu „Minu ilus elu", mille ta sai kingiks 2009. aastal, mil Katrin Karisma käis Põltsamaal salongiõhtul esinemas.