A

Jõgevamaa kirjarahvas

Adamson, Hen(d)rik (pseudonüümid Markii Labradan, Antropos, Nostradamus, As Vosdam jt)

Üldandmed
Luuletaja ja proosakirjanik
Sünniaeg ja -koht: 6. X/24. IX 1891 Viljandimaa, Kärstna vald
Surmaaeg ja –koht: 7. III 1946 Kärstna, maetud Helme kalmistule

Eluloolist
• 1907-1911 õppis Tartus õpetajate seminaris.
• 1911 õpetaja Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis.
• 1912-1918 töötas õpetajana ja juhatajana Kasepää valla rajaküla ministeeriumikoolis.
• 1919-1927 töötas Kärstna algkooli juhatajana.
• Edaspidi kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus.
• On kirjutanud ka mulgimurdelist ning esperantokeelset originaalluulet ning proosat.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER 
Hen(d)rik Adamson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Algus, Martin

Üldandmed
Näitleja, näitekirjanik, stsenarist, tõlkija
Sünniaeg ja –koht: 25. detsember 1973 Jõgeva

Eluloolist
• 1997 lõpetas Viljandi Kultuurikolledži.
• 1997-2005 teatris „Ugalas" näitlejana.
• 2005-2012 reklaamiagentuuri AGE tekstikirjutaja.
• On mänginud mitmes mängufilmis ning teinud kaasa telesarjades.
• On tõlkinud üle 30 näitemängu. 
• Preemiad: näidenditõlgete eest 2004 Aleksander Kurtna tõlkepreemia (2004), Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluste auhinnad (2007, 2009, 2013), rahvusvahelise näidendivõistluse New Baltic Drama 1. preemia (2010), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2013).
• Praegu tegev produtsendi ja stsenaristina („Ühikarotid", „Kalevipojad", „Romet ja Julia", „Ment", „Naabriplika", „Padjaklubi").

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Alliksaar, Artur (aastani 1936 Alnek)

Üldandmed
Luuletaja ja tõlkija
Sünniaeg ja –koht: 15.IV.1923 Tartu
Surmaaeg ja –koht: 12. VIII 1966 Tartu, maetud Ropka kalmsitule

Eluloolist
• Õppis Tartu 15. algkoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
• 1941- 44 Saksa sõjaväes.
• 1949-1957 asumisel.
• 1958 naasis Tartusse, töötas lihttöödel. Pühendus loomingulisele tegevusele.
• Vaatamata ametlikule tõrjutusele oli ta tuntud kirjandusringkondades, avaldades ulatusliku mõju teistele kirjanikele. 
• Tema luulekogud ilmusid postuumselt. 
• Alliksaare vanaisal Jaan Alnekil oli Pudivere külas Lepiku kandimehe koht. Tema 12 lapsest Arturi isa Robert eestindas 1936. a. nime Alliksaareks. 1930-ndate lõpus kolis ta Põltsamaale, elades algul Viljandi, hiljem Tallinna maanteel. Artur oli sagedane külaline nii vanaisa talus Lepikul, kui hiljem isa juures Põltsamaal. Isa Robert on maetud Põltsamaa kalmistule.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER


Alver Betti (sündinud Elisabet Alver, aastast 1937 E. Talvik, aastast 1956 E. Lepik)

Üldandmed
Luuletaja, prosaist, tõlkija
Sünniaeg ja –koht: 23. /10. XI 1906 Jõgeva
Surmaaeg ja –koht: 19. VI 1989 Tartu, maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule

Eluloolist
• 1914-17 õppis tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924.
• 1924-27 õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. 
• Pärast õpingute katkestamist elas Tartus vabakutselise kirjanikuna.
• Debüteeris 1927. a. proosaga. Tema teos „Tuulearmuke" (1927) sai „Looduse" romaanivõistlusel II koha. Värsse hakkas avaldama 1931. a. 
• Kuulus luulerühmitusse Arbujad.
• Tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaim tõlketeos on A. Puškini „Jevgeni Onegin".
• Oli abielus Luuletaja Heiti Talvikuga. 1956 abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga.
• 1966 ENSV teeneline kirjanik, 1981 ENSV rahvakirjanik.
• Juhan Liivi luuleauhind (1967, 1987), Fr. Tuglase novelliauhind (1977).
• 1996 avati Jõgeval tema mälestusmärk, 2006 muuseum.
• Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Elisabet Lepik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Andre, Leili (aastani 1948 Rimmel, aastast 1963 kodanikunimi Jõesaar)

Üldandmed
Luuletaja ja lastekirjanik
Sünniaeg ja -koht: 1. II 1922 Viljandimaa, Kolga-Jaani kihelkond, Soosaare vald
Surmaaeg ja –koht: 4. X. 2007 Viljandimaa, Kolga-Jaani

Eluloolist
• Õppis Soosaare ja Kolga-Jaani algkoolis, 1935-38 Põltsamaa progümnaasiumis, Tartu Õpetajate Seminaris, Tartu Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagooglises Instituudis.
• Esimesed luuletused ilmusid 1940 ajakirjas „Tuleviku Rajad".
• Kuulus kirjandusrühmitusse „Tuulisui". 
• Tema luulet ilmus pärast sõda Stockholmis ajakirjas „Kodukolle", mistõttu selle avaldamine Eestis katkes. Hiljem ilmus tema värsse ajakirjades ja rajoonilehtedes.
• Alles 1979 ilmus tema esimene luulekogu „Hõbekirjadega kruus".
• Pidas üle 40 aasta kooliõpetaja ametit Järvamaal, Viljandimaal ja Rakveres.
• Viimased eluaastad veetis Kolga-Jaanis.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Leili Andre Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Ansko, Viljar (pseudonüüm Viljar Kaarna)

Üldandmed
Arst, luuletaja, karikaturist, tõlkija, toimetaja, kirjastaja, koduuurija
Sünniaeg ja –koht: 17. V 1952 Tartu

Eluloolist
• Elas varases lapsepõlves Kaareperes Uuetoa talus.
• Õppis elektrilukksepaks, töötas energeetikuna. Hiljem õppis arstiks. Töötanud kiirabiarstina, Talllinna Hooldushaigla vaestearstina, perearstina.
• 1990-1996 toimetas ajalehte Õigusvastaselt Represseeritute Liidu ajalehte „Memento".
• Oma elutööks peab laagriluule kogumist ja avaldamist.
• On eesti Punase Risti IV klassi ordeni kavaler.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Tööd elektronkataloogis ESTER


Anton, Olev

Üldandmed
Publitsist ja näitekirjanik
Sünniaeg ja –koht: 24. IX 1935, Vaimastvere vald, Päde küla
Surmaaeg ja -koht: 18. IX 1998 Pedja küla, maetud Laiuse kalmistule

Eluloolist
• Õppis Kõola ja Selli algkooli., 1943-50 Vaimastvere 7-kl koolis ning 1950-54 Jõgeva Keskkoolis.
• 1954-59 õppis EPAS-s, mille lõpetas maakorraldusinsenerina.
• Töötas 1959-63 „Rahva Hääles", 1963-88 „Edasis", aastast 1987 „Maalehes" (1991-92 peatoimetaja).
• 1972 ENSV teeneline ajakirjanik.
• Viimastel eluaastatel elas Jõgevamaal Pedja külas.
• On avaldanud maaelu sotsiaalseid probleeme käsitlevaid raamatuid.
• Hakkas K. Irdi õhutusel kirjutama näidendeid, mida lavastati nii „Vanemuises" kui „Ugalas".

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Anton Olev Eesti biograafilises andmebaasis ISIK


Ariste, Paul (aastani 1927 Berg)

Üldandmed
Keeleteadlane ja folklorist
Sünniaeg ja koht: 3. II/21. I 1905 Tartumaa, Tartu vald (praegu Torma vald), Rääbise
Surmaaeg ja koht: 2. II 1990 Tartu, maetud Raadi kalmistule

Eluloolist
• Sündis Rääbise mõisa sepa pojana.
• Lõpetas Tõikveres 3-kl. algkooli.
• 1925-1929 õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt, soome-ugri keeleteadust, folkloristikat, germanistikat, eksperimentaalfoneetikat.
• 1925-1931 töötas Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogus ning Eesti Rahvaluule Arhiivis.
• 1931-1933 Tartu Ülikooli stipendiaat Helsingi, Uppsala ja Hamburgi Ülikoolides.
• 1939 kaitses doktoriväitekirja „Hiiu murrete häälikud".
• 1945–1946 poliitilise süüdistusega vangis.
• 1946 – 1977 soome-ugri keelte kateedri juhataja.
• Eesti fennougristikakoolkonna rajaja. Tema eestvõttel loodi 1957 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis soome-ugri keelte sektor.
• 1965 - 90 fennougristika ajakirja „Soviet Fenno-Ugric Studies" (aastast 1990 „LinguisticaUralica") peatoimetaja
• Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1954), Eesti NSV teeneline teadlane (1965), Emakeele Seltsi auliige; Helsingi ülikooli (1969), Szegedi ülikooli (1971), Tampere ülikooli (1975), Läti ülikooli audoktor.
• On uurinud liivi, karjala, isuri, vepsa, ersa ja komi keelt. 
• Uute sõnade looja (taatlema, eirama, aldis, üllitis jt).
• Polüglott.

Välislingid
Tööd elektronkataloogis ESTER
Paul Ariste Eesti biograafilises andmebaasis ISIK