« Tagasi

10-12 aastastele

LYDIA

LYDIA
KÄTLIN KALDMAA

 

Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.

Kui Lydia sündis, ei olnud ühte Eestit olemas. Eesti asemel olid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang, mis mõlemad kuulusid Venemaa Keisririigi alla. Nii nagu praegu, elas siin ka toona palju erinevaid rahvaid, ametlikud keeled olid aga saksa ja vene keel. Lydia kaitses kogu oma elu tuliselt maarahva õigust oma keelele ja kultuurile ning oli üks laulupeo idee kandjatest.

See siin on lugu ühest eesti tüdrukust, kes kasvas üles Liivimaa kubermangus, sai Eesti kirjanikuks, rajas Soome silla, abiellus lätlasega ja läks elama Kroonlinna.


KUHU LAPSED SAID?

KUHU LAPSED SAID?

Indrek Koff
 

Lugulaul sellest, kuidas lapsed väsisid käskudest ja keeldudest lõplikult ära ja kuidas nad ühel ilusal päeval lihtsalt jalga lasksid.

Natukene ka sellest, kuidas kangelaseks ei saadud üldsegi mitte meelega, vaid täitsa kogemata.

Ja muidugi ka sellest, kuidas elu jälle ilusaks sai.

 

 

SUSAD JA TEISI JUTTE

SUSAD JA TEISI JUTTE

Maarja Kangro
 

Selles raamatus on seitse juttu, mis räägivad:

  • * Vanast korvpallist, kes alustab uut karjääri
  • * Kirjanikuonust, kes käib lastele esinedes käntsu
  • * Rohelisest vihmast
  • * Koledast konverentsist, kus räägitakse kakapuuksust teaduslikku juttu
  • * Kurjast jõuluvanast, kes maksab kätte kirjavigade eest
  • * Sellest, mis võib juhtuda onuga, kes loobib prügi laiali
  • * Ja sellest, mis juhtub näljase klaveriga, keda pole kaua mängitud