« Tagasi

Kirjandusklubil oli külas Mare Kõiva

Taavi Kelder  Põltsamaa Teataja (2020), 24. jaanuar, nr. 7, lk. 3.

Esmaspäeval, 20. jaanuaril esines Põltsamaa raamatukogus toimunud kirjandusklubi õhtul folklorist ja

usundiuurija Mare Kõiva. Ta kõneles rahvausunditest ja Põltsamaa piirkonnaga seotud kohalikest legendidest.

Mare Kõiva on Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteadur ja Eestiuuringute Tippkeskuse juht. Ta on kogunud, uurinud ja publitseerinud eesti rahvapärimust üle kolme aastakümne ning tema tegevust on tunnustatud paljude preemiatega. Aastal 1990 kaitses ta keele ja kirjanduse instituudis doktorikraadi Eesti loitsude teemal.

Pärit on Mare Kõiva (snd 1954) aga Põltsamaalt ning just Põltsamaa ajaloole ja siinsetele kohalikele legendidele keskendus ta ka oma ettekandes.

„Sündisin Põltsamaal, alustasin siin ka oma kooliteed. Põhikoolist läksin edasi õppima Elva keskkooli humanitaarklassi, kus sain õppida väga heade õpetajate, teiste hulgas luuletaja Ain Kaalepi käe all. Elva keskkooli lõpetasin ma 1973. aastal," meenutas Mare Kõiva.

Huvi folkloori vastu viis ta keskkooli järel Tartu ülikooli rahvaluulet õppima. Aastail 1979-1985 oli Mare Kõiva eesti keele ja kirjanduse instituudi rahvaluule sektori assistent, 1990-2000 eesti keele instituudi teadur.

„Mind hakkasid juba varakult huvitama loitsud ja eesti mütoloogia, selles suhtes oli just Põltsamaa väga huvitav koht, kus elada ja koolis käia. Mäletan, kui meid kooliõpilastena viidi sageli Põltsamaa lossi vaatama. Minu vanaema rääkis samuti põnevaid lugusid Põltsamaa lossist ja sealsest salapärasest Merevaigutoast. Rahvasuu rääkis sellestki, et lossi juurest kulgesid mitmele poole maa-alused käigud – need olla viinud nii Kuningamäele kui ka lausa Pajusini välja. Minu vanaema ja tolleaegsed inimesed olid täiesti veendunud, et need käigud olid ka tegelikult olemas. Uskusin seda minagi," ütles Mare Kõiva.

Vanasti toodi tema sõnul õpilasi lausa kogu Eestist klasside kaupa vaatama Põltsamaa lossi ja selles olevat muuseumi - tutvuma siinse ajalooga. Toona oli osa lossi võlvkambritest ja käikudest veel avatud – seal hoidis põllumajanduskombinaat juurvilju. Põnevad käigud ja võlvkambrid kutsusid avastama.

„Samas hoiatati meid, et ei tohi minna 13. sajandil ehitatud lossimüüride peale turnima," meenutas Mare Kõiva.

Kirjandusõhtul rääkis ta veel, et legendidel on ajaloos olnud määrav tähtsus.

„Põltsamaa ajaloost võib välja tuua niisuguseid legende, millele hiljem oli võimalik üles ehitada eestlust ja Eesti Vabariiki. Põltsamaal trükiti esimesed eestikeelsed raamatud ja õpikud, siin õmmeldi kokku esimene Eesti lipp, mis viidi Otepääle õnnistamiseks. Põltsamaale rajati ka maarahva harimiseks  mõeldud Aleksandrikool, mille jaoks koguti raha nii Eestis kui Venemaal see oli üks suuremaid ettevõtmisi ajal, mil inimesed alles said võimaluse hakata talusid endale ostma. Enne Teist maailmasõda sai Põltsamaale töökoha legendaarne kirikuõpetaja Herbert Kuurme," lausus Mare Kõiva.

Ettekandes rääkis ta veel uskumustest, hirmutajatest ja lugudest, millega on aegade jooksul Eestis lapsi hirmutatud. Laste hirmutajate hulgas on olnud näiteks kotimehed, mustlased, hundid metsas, vaimud ja korstnapühkijad. Ta tegi juttu samuti unenägudega seotud uskumustest ning unenägude seletustest.

Mare Kõivat on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, ta on pälvinud folkloristika ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaid.

Huvi rahvakultuurialase loengu vastu oli Põltsamaal suur -külaline esines lausa täissaalile. Mare Kõiva kinkis Põltsamaa raamatukogule ka folklooriteemalisi raamatuid.