« Tagasi

Raamatukogu kooli kõrval on parim lahendus

Indrek Saarpuu  Vooremaa (2020), 26. märts, nr. 35, lk. 4.

Vooremaa küsis Aidu kooli ja raamatukogu teemal selgitust Põltsamaa vallalt. Küsimustele vastas Põltsamaa valla turundusspetsialist Raivo Suni.

Miks on vaja Aidu raamatukogu üldse kolida?

Aidu raamatukogu asub praegu Kooli tänava kortermaja teisel korrusel, kus raamatukogu kasutuses on kolm ruumi. Planeering on kehv, tegemist on korterelamuga, juurdepääs on halb iseäranis eakatele ja liikumisvaegusega inimestele.

Samas on Aidu raamatukogu Põltsamaa valla mõistes aktiivne raamatukogu. Vägaris oli 2019.aastal 190 lugejat, neist lapsi ,40. Mullu registreeriti päevas keskmiselt 15 külastust.

Raamatukogu põhiteenused on kojulaenutus, kohalkasutus ja avalikule teenusele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Need kolm teenust peavad olema igal juhul tagatud kõigile, sh liikumispuudega inimestele.

Peale selle täidab tänapäevane raamatukogu palju teisi rolle, olles väiksemas kohas üks olulisemaid kultuurikeskusi ning kogukondade ja inimeste lõimijaid ehk siis kohaliku elu rikastajaid.

Vallavalitsus ja Põltsamaa raamatukogu soovisid ajakohastada töötingimusi ja parandada juurdepääsu raamatukoguteenusele. Peale selle on vald juba pikemat aega tegelenud valla hoonete

aktiivsemasse (rist)kasutusse võtmisega, et tuua teenused rohkem kokku.

Kas on kaalutud ka alternatiive?

See oli ainuke alternatiiv. Raamatukogu kolimist valmistati ette koostöös kooli ja Põltsamaa raamatukoguga. Kooli kasuks rääkis mitu argumenti. Esiteks suurem osa valla raamatukogudest ja ka väga paljud teised Eesti maaraamatukogud tegutsevad tänapäeval koolimajades. Meie vallas on sellisteks näiteks Adavere, Esku ja Lustivere raamatukogu.

Teiseks. Raamatukogu kolimine lasteaed-koolimajja aitab suurendada kooli kaalu kogukonnakeskusena. Koolimajas on rohkem elu, mis loob paremad eeldused ka Aidu kooli säilimisele.

Kolmandaks. Vald koondab ümberkorraldamisega oma teenuseid ja vähendab püsikulusid, mis kaasnevad raamatukogu kasutuses oleva korteri ülalpidamisega.

Miks on kõige parem lahendus teha seda kooli arvelt?

Ei ole nõus, et lahendus tuleb kooliarvelt. Ütleks pigem, et raamatukogu kooli kõrval on parim lahendus. Mõlemad, raamatukogu ja kool, on teadmiste varamud. Kool, mis on kogukondlike sündmuste korraldaja, võiks olla ka raamatukogu sündmuste toimumiskoht (nt näitused, salongiõhtud jms). Samuti on võimalik raamatukogu lõimida paremini õppetöösse.

Vägaris asuvas Aidu lasteaedalgkoolis on suletud netopinda 624 m². Otseselt õppeklasside  (kokku 4} pindala on 120 m², millest kahte soovitakse nüüd raamatukoguna kasutada. Nende kahe ruumi kogupindala on umbes 50 m². Praegu on klassi pinda õpilase kohta 6,3 m², pärast ümberkorraldust hakkaks olema 3,15 m².

Vabariigi valitsuse määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele" (30.05.2013) § 71g 3 järgi peab õpperuumi pinda õpilase kohta olema 2 m².

Seega jääb küll ruumi õpilaste jaoks vähemaks, aga see on ikkagi 1,5 korda rohkem, kui näevad ette tervisekaitsenõuded. Lisaks toimuvad tunnid kooli saalis, kus on võimalik teha muusikatunde, ning liiga kitsaks lastel küll ei lähe.

Avaldasime valla kodulehel ka lasteaed-algkooli ruumiplaneeringu. Sellelt nähtub, et klassiruumidena on kasutuses ruumid 3, 4, 7 ja 8. Raamatukogu tuleb ruumidesse 3 ja 4. Ruum 4 on praegu kasutusel laoruumina. Klassina on kasutusel ruumid 3, 7 ,8, mille kogupindala on 76,1 m². Koolis õpib 19 last. Õpilase kohta on ruumi 4 m².

Pärast ümberkorraldust jääb õpilaste kasutusse 54,1 m² ehk 2,85 m² õpilase kohta. Peale selle saal, mida on samuti võimalik kasutada õppetööks, näiteks muusikatundideks.

Kuidas on lahendatud turvaprobleemid?

Raamatukogule on kavandatud eraldi sissepääs. Vald eraldab aiaga laste mängualad ja sissepääsu. Soovitame koolil hoida päevasel ajal välisuksed lukus, et majja ei pääseks kõrvalised isikud. Raamatukogutöötaja vaatab samuti, et soovimatud isikud raamatukogust koolimaja ega lasteaia poolele ei satuks. Kuna raamatukogu külastab keskmiselt 10-20 inimest päevas, siis saab kõik üksikasjad lahendada tegevuse käigus.

Oleme teadlikud kohalike inimeste murest turvalisuse pärast, võtame seda tõsiselt ja oleme valmis otsima koostöös kogukonnaga lisalahendusi, et lapsevanemad tunneksid suuremat turvatunnet.

Raamatukogu ei ole kindlasti kogukonna jaoks turvarisk. Kui probleemiks on asula turvalisus, siis sellega tuleb tegeleda eraldi.

Kas rahva kaasamine on olnud piisav?

Kuna tegemist oli valla teenuse lihtsa ümberkorraldamisega (ühe asutuse kolimisega lähedal asuvasse hoonesse), ei eeldanud me sedavõrd tugevat resonantsi kohalikus kogukonnas. See ei ohusta ühegi Vägaris pakutava teenuse jätkamist. Vastupidi, parandab raamatukoguteenuse kättesaadavust. Tagantjärele tarkus ütleb, et oleksime pidanud teavitama elanikke oma sammudest ette. Samas peame alati olema valmis selleks, et ikka ja jälle leidub neid, kellele üks või teine otsus ei meeldi.

Haridusasutusel ja raamatukogudel on eri nõuded. Kas projekt on sellega arvestanud?

Me ei näe konflikti. Avalike teenuste puhul peavad olema täidetud elementaarsed ligipääsetavuse nõuded. Haridusasutuse nõuetele vastavust me ei vahenda. Raamatukogu nõuetele (ligipääsetavus jms) vastavust parandame.

Kas oli õige aeg eriolukorras kopp maasse lüüa?

Eriolukorra piirangud ei keela ehitustööde tegemist, pigem on aeg selleks teatud mõttes soodsamgi. Esialgu olid tööd plaanis hiliskevadel või varasuvel. Kuna eriolukorra tõttu on peatatud koolides õppetöö ja raamatukogud on külastajatele suletud, otsustas vallavalitsus ruumide kohandamise ja kolimise ette võtta praegu. Rohkem vaba ressurssi on nii ehitajatel kui ka asutuste töötajatel.