« Tagasi

Raamatukogu aastail 1961-1973


1961. a. tähistati rahvuseepose „Kalevipoeg" ilmumise 100. aastapäeva. Viidi läbi raamatuarutelud Luise Vaheri romaanist „Emajõe jutustus" ja Alma Vaarmani Vilhelmine Klementi elulooraamatust „Surmast tugevam", milledel osalesid ka autorid. Lugejatega kohtusid kirjanikud Paul Kuusberg ja Tõnis Lehtmets. Raamatukogul oli ühine nõukogu kultuurimajaga. Aastatel 1961-1966 oli Põltsamaa raamatukogu avatud teisipäevast pühapäevani kella 13.00-20.00. Puhkepäev oli esmaspäev.

1962. a. koliti endistesse kultuurimaja ruumidesse Veski tn. 3, kus oli tehtud korralik remont. Raamatukogule saadi vaibad ja eritellimusel tehtud uued riiulid. Põltsamaa raamatukogust sai vabariigi kõige ilusam raamatukogu. Saadi juurde lugemissaali juhataja ametikoht. Valmistati raamatuplakateid ja mitmesuguseid ajalehtede väljalõigete mappe. Korraldati raamatuarutelu Raimond Kaugveri raamatust „Keskpäevavalgus", millest võttis osa ka autor. Toimusid kohtumisõhtud kirjanik Herman Sergo ning noorte autorite Milvi Sepingu ja Tõnis Lehtmetsaga. Raamatukogu juures töötas 7-liikmeline nõukogu, mis arutas põhiliselt massitöösse puutuvaid küsimusi. Külaraamatukogudele viidi läbi mitu huvitavat rajooniseminari. Jaanuaris toimus Põltsamaal seminar Põltsamaa, Viljandi ja Jõgeva rajooni kultuuritöötajatele. Mais oli kolme rajooni ühisseminar Viljandis ja oktoobris Mustvees.

1963. a. oli  suurte muudatuste aasta – likvideeriti Põltsamaa rajoon, piirkond hakkas kuuluma Jõgeva rajooni koosseisu. Põltsamaa Rajooniraamatukogust sai Põltsamaa Linnaraamatukogu. Põltsamaa kultuurimajas viidi läbi raamatuball. Raamatukogus organiseeriti koduloonurk, koostati Põltsamaa linna kodulookartoteeki. Loetavamateks  raamatuteks olid „Karastustules", „Rahvatasujad", S. Rannamaa „Kadri" ja „Kasuema".  Raamatukogul oli 9-liikmeline nõukogu. Raamatukogu juures töötas saksa keele ring. Rändraamatukogu asus Anikvere külanõukogu hoones. 

1964. a. muutusid raamatukogu funktsioonid ja 1. maist hakkas Põltsamaa Linnaraamatukogu eksisteerima Jõgeva Rajooniraamatukoguna. Peeti kirjanduslik kohus Paul Kuusbergi romaani „Andres Lapeteuse juhtum" üle . Loetavamad raamatud olid I. Repini „Kauge, kuid lähedane",  J. Smuuli „Jäine raamat", M. Stelmahhi „Leib ja sool" ja  A. Beki  „Volokolamski maantee". Töötajaid oli endiselt kolm.

1965. a. toimus kirjandusõhtu „Eduard Vilde ja teater", kus kanti ette jutustuse „Teine Joosep" dramatiseering. Tehti raamatuplakateid. Loetavamad raamatud olid V. Mykolaitis-Putinase „Altarite varjus", L. Vaheri „Rindeõde", A. Cordelli „Rüvetatud kaunis maa" jt. Raamatukogu nõukogu oli 7-liikmeline. 

1966. a. 1. märtsist saadi juurde laenutusosakonna juhataja ametikoht. Lugejatega kohtusid noored autorid Lehti Metsaalt ja Hando Runnel. Toimus kirjandusõhtu „200 aastat eesti ajakirjandust", mida aitasid ette valmistada ja läbi viia ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi töötajad Meelik Kahu ja Leida Laidvee ning TRÜ Ajaloo Keeleteaduskonna dekaan Juhan Peegel. Kuningamäel avati vastav mälestuskivi. Raamatukogu organiseeris bibliograafiakuu. RVA kaudu telliti kirjandust neljast raamatukogust: Moskva Lenini-nim. NSVL Keskraamatukogust, NSV Liidu Väliskirjanduse raamatukogust, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklikust Raamatukogust ja Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust.

1967. a. alates oli raamatukogu avatud esmaspäevast reedeni ja pühapäeval kella 13.00-20.00. Puhkepäev oli laupäev. Raamatukogus viidi läbi kapitaalremont, mis algas jaanuari lõpus ja kestis peaaegu aasta lõpuni, samal ajal raamatukogu töötas. Maaraamatukogudele korraldati aastas 4 seminari. Raamatukogu võttis osa Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva auks organiseeritud sotsialistlikust võistlusest. Sotsialistlike kohustuste eeskujuliku täitmise eest autasustati raamatukogu NSV Liidu Kultuuriministeeriumi III järgu diplomiga. 6. oktoobril 1967 anti raamatukogule  nimetus „Eesrindlik raamatukogu".

1968. a. talvel oli väga külm. Raamatukogu korstnad olid kapitaalremondi ajal jäänud parandamata ning ahjusid ei saanud kütta. Töötajad pidid töötama külmas. Korstnad said korda kevadeks. Rajooniraamatukogudele anti juurde metoodiku koht. Rändraamatukogu töötas rajooni haiglas. Õnnestunud oli luuleõhtu „Sügis eesti luules". 28. märtsil tähistati kultuurimajas Ernst Peterson-Särgava 100. sünniaastapäeva, millele eelnes kirjaniku mälestustahveli avamine endise Eesti Aleksandrikooli hoonel. Augustis külastasid raamatukogu Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurijad. 

1969. a. III kvartali töötulemuste eest sai raamatukogu rändvimpli „Parim raamatukogu". Alates sellest aastast on raamatukogul oma heliplaadifond. Plaate komplekteeris Eesti NSV Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Riikliku Raamatukogu Muusikaosakond. 

1970. a. sai raamatukogu juhatajast Hilja Toomest Jõgeva Rajooni Kultuuriosakonna juhataja ning uueks raamatukogu juhatajaks tuli lasteraamatukogust Vaike Oro. Raamatukogu tunnistati aprillis lõppenud rajooni sotsialistliku võistluse võitjaks. Vabariigis saavutati rajooniraamatukogude hulgas kolmas koht. Toimus õppeekskursioon Valga rajooni raamatukogudesse.

1971. a. sai raamatukogu juurde bibliograafi töökoha. Koos Põltsamaa kultuurimajaga organiseeriti õhtu „K. A. Hermanni mälestuseks", millega tähistati tema 120. sünniaastapäeva. Õhtul esines ENSV teeneline kunstitegelane Richard Ritsing. Kogemusi käidi omandamas Paide rajoonis, Leedus ja Valgevenes.

1972. a. oli rahvusvaheline raamatuaasta ja rahvaste sõpruse aasta. Toimusid temaatilised õhtud liiduvabariikidest. Kohtuti kirjanike Enn Vetemaa, Kalle Kure ja Raimond Kaugveriga. Käidi Tallinnas külas kunstnik Edgar Valteril. Koos muusikakooli kammerorkestriga sai teoks luuleõhtu „Armastatud värsiridu eesti autoritelt".

1973. a. oli ettevalmistuste aasta üleminekuks raamatukogude tsentraliseeritud süsteemile. Raamatukogu ruumides toimus osaline remont. Suvel viidi läbi inventuur. Toimus teine luuleõhtu koos Põltsamaa muusikakooli kammerorkestriga „Ju südames salaja midagi tärkab". A. H. Tammsaarest vestles meie lugejatele kirjandusteadlane Leenu Siimisker. Toimus õppeekskursioon Võru rajooni raamatukogudesse. 

Raamatukogu arvandmed

 AASTA      FOND      LUGEJAID     LAENUTUSI
 1961       16071      32791
 1962        1316      38884
 1963      20625    1140  39121
 1964          
 1965        1397      40860 
 1966        1385      42260
 1967     1347      34857
 1968     1338      28993
 1969  22192     1411  30820
 1970      23480      1414  33939
 1971         
 1972          
 1973      26685      1427  34199


Koostanud: Erika Pahla, vanembibliograaf